Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piletita sõitjate karistused võivad muutuda kergemaks
Kui riigikogu kiidab sügisel heaks justiits- ja
siseministeeriumi ettepanekud, ei karistata tuleval aastal enam piletita
sõitjaid väärteo raames ning bussi- ja trammijänestelt hakatakse rahatrahvi
asemel nõudma leppetrahvi, kirjutas Eesti Päevaleht.
"Piletita sõitmine ühissõidukis ei ole karistusõigusliku sanktsiooni kaasatoomiseks piisavalt ohtlik ja avalikkuse huve kahjustav rikkumine," leiavad eelnõu autorid. Selge pole aga see, kas uue korra jõustumisel sõiduvargad rahaliselt võidavad või kaotavad.
Eelnõu järgi tohivad vedajad – bussi-, trammi- ja laevafirmad – küsida vahelejäänud inimestelt leppetrahvi piirmäära ulatuses, mis jääb majandusministri, maavanema või kohaliku volikogu kehtestada (sõltuvalt sellest, kas tegu on üleriigilise, maakonna- või linnasisese sõitjateveoga).
Trahvisumma maksimum ei tohi olla "ebamõistlikult suur". Ühistranspordiseadus lubab praegu karistada bussi- ja rongijäneseid kuni 600kroonise trahviga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Kaupo Paali sõnul lihtsustab väärteomenetluse asendamine eraõigusliku leppetrahviga oluliselt piletita sõitjalt trahvi sissenõudmist.
Tallinn on sõlminud pealinna jäneste tabamiseks lepingu kontserniga Falck. Firma avalike suhete juhi Andres Lemberi sõnul teeb Falck kuus umbes 4000 trahviotsust, millest umbes pooled jäävad kohtutäiturite lahendada.
Logistika korraldamisel ei piisa tööülesande edastamisel ainult autojuhile saadetud sihtkohast ja kellaajast. Juhil peab olema ühes kohas kogu tööks vajalik info ning kontoritöötajad peavad nägema, kas ülesanne on vastu võetud, kuidas töö edeneb ja kas midagi on muutunud, selgitab GPS-jälgimislahendusi ja telemeetriateenuseid pakkuva Metrotec OÜ juhataja Aare Mukk.