Kui riigikogu kiidab sügisel heaks justiits- ja
siseministeeriumi ettepanekud, ei karistata tuleval aastal enam piletita
sõitjaid väärteo raames ning bussi- ja trammijänestelt hakatakse rahatrahvi
asemel nõudma leppetrahvi, kirjutas Eesti Päevaleht.
"Piletita sõitmine ühissõidukis ei ole karistusõigusliku sanktsiooni kaasatoomiseks piisavalt ohtlik ja avalikkuse huve kahjustav rikkumine," leiavad eelnõu autorid. Selge pole aga see, kas uue korra jõustumisel sõiduvargad rahaliselt võidavad või kaotavad.
Eelnõu järgi tohivad vedajad – bussi-, trammi- ja laevafirmad – küsida vahelejäänud inimestelt leppetrahvi piirmäära ulatuses, mis jääb majandusministri, maavanema või kohaliku volikogu kehtestada (sõltuvalt sellest, kas tegu on üleriigilise, maakonna- või linnasisese sõitjateveoga).
Trahvisumma maksimum ei tohi olla "ebamõistlikult suur". Ühistranspordiseadus lubab praegu karistada bussi- ja rongijäneseid kuni 600kroonise trahviga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Kaupo Paali sõnul lihtsustab väärteomenetluse asendamine eraõigusliku leppetrahviga oluliselt piletita sõitjalt trahvi sissenõudmist.
Tallinn on sõlminud pealinna jäneste tabamiseks lepingu kontserniga Falck. Firma avalike suhete juhi Andres Lemberi sõnul teeb Falck kuus umbes 4000 trahviotsust, millest umbes pooled jäävad kohtutäiturite lahendada.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!