Navaka Transport: a`la carte teenus mõistliku hinna eest

Minkovski sõnul võib jäädagi rääkima lugusid, kus klient ja vedaja näevad asju hoopis erinevate mätaste otsast. Kõige sagedasem on mõtteviis, et mida rohkem kaupa alusele panna, seda kavalam ollakse. "Mis see paar sentimeetrit üle aluse serva ikka ära pole, saan ühe rea juurde. Vedajale tähendab see aga seda, et kolm sellist alust ei pruugi enam kõrvuti ära mahtuda. Meie aga saame müüa vaid ühte: haagise või kaubiku põrandapinda. Mine siis kliendile ütlema, et arve tuleb ühe aluse asemel kahe eest. Oled kohe kundest ilma," räägib Minkovski.

Kui on olnud kaupade või vedudega probleeme, on mees käinud läbi aastate ka ise paljudes ettevõtetes nii Eestis kui Soomes kohal ja selgitanud, kuidas pakendada kaupa nii, et saaks asjad korda - alused korrektseks, pakend kaubale vastavaks, et aluste raskuskese oleks paigas, et haagis saaks maksimaalselt efektiivselt täidetud jne. "See on meie mõlema huvides, sest lõppkokkuvõttes just sellest sõltubki veohind. Nii meile, kui neile. Kui keegi kliente ei koolita, siis nad ei saagi seda kõike teada."

Iga kord ei pruugi kompromisside leidmine olla aga lihtne, näiteks kuivsegude veol suurtes nn big bag kottides. "Kui need alguses alusele tõstetud, siis ongi kõik mõõdus. Sõites ja rappudes vajuvad kotid aga laiali ning kui ükskord hakkad koormat maha võtma, on alused teineteisege nii "kokku kasvanud", et neid ei saagi enam kätte. Sellisel juhul peab olema tõstukijuht kogenud ja teadlik, kuidas täpselt neid kätte saada. Laadimine võib võtta lihtsalt veidi kauem aega."

Minkovski tunnistab, et kõige keerulisem on üksikute juhuklientidega, kes ei tea pakendamise spetsiifikast, ega raatsi ka sellele eriti kulutada. "Ostetakse kusagilt Soome kirbuturult vana klaasustega puhvetkapp ja öeldakse, et tooge ära. Kui kohale minna, selgub, et see on lihtsalt pakkekile sisse mässitud, klaasuksed ja -riiulid kõik oma kohal ees. Kuidas me saama garanteerida, et sellega tee peal midagi ei juhtu," toob Minkovski näite, mis on nende igapäevatöös üsna sagedane.

„Aga lahendused on olemas. Üks võimalus on kasutada kallimate kaupade puhul spetsiaalseid firmasid, kes tegevelevad selliste asjade pakendamisega, neile ehitatakse puuraamid ümber nii, et see võib ka lennukist alla kukkuda, ikka jääb terveks. See aga maksab mõistagi raha, teinekord sama palju või rohkemgi kui see kapp ise. Teise näitena oli paar kuud tagasi olukord, kus kliendi poolt Ameerikast oksjonilt ostetud kaubad olid saatja poolt jäänud pakkimata ja kaup konteineris hunnikus. Sai siis kliendiga arutatud, kaup oli ju vaja ära tuua ja tõime siis ükshaaval koorma peal mitme veoga, et kaup ei saaks rohkem kannatada. Väike lisaajakulu ja pisut suurem veokulu tagasid selle, et klient sai oma kauba tervena Tallinna ja niisugune koostöö kliendiga tagab olukorra, kus kõik on rahul.“

Selliste juhtude puhul on kliendil valida, kas riskida, maksta pakendamise eest või sõita ise kohale ja kaup ära tuua, mis küll reeglina on kallim ja ajakulukas. "Valikute küsimus. Aga sellele peaks klient kindlasti mõtlema juba siis, kui ta selle kauba ostab," toob Minkovski näite, kus vedaja ja kliendi omavaheline koostöö on äärmiselt oluline.

"Meie üheks igapäevatööks ongi selliste klientide nõustamine. Kuulame ära mis kaubaga on tegu, kus ta asub, kuidas ta on täpselt pakendatud ja leiame ühiselt parima lahenduse. Oluline, et klient mõtleks kaasa, edasi on juba vormistamise küsimus."