Maailma autotööstus seisab niigi silmitsi enneolematult keerulise ajaga ja kui seda veel Eestis omalt poolt maksudega võimendada, ei suuda turg seda mitte kuidagi enam alla neelata, tõdes Honda maaletooja Baltimaades ja Soomes, NCG Import Baltics ja NCG Import Finland tegevjuht Tõnu Vahtel.

- NCG Import Baltics ja NCG Import Finland tegevjuht Tõnu Vahtel.
- Foto: Erakogu
Euroopa Liidu rangete CO₂ nõuete täitmine on paljudele tootjatele praktiliselt teostamatu, ning seatud reeglite jäikus võib viia ärilisse ummikseisu, leidis
NCG Import Baltics ja NCG Import Finland tegevjuht
Tõnu Vahtel saates „Logistikauudised eetris“.
„Kui nõuded ei ole realistlikud ning nende mittetäitmine tähendab trahve, siis on loogiline, et mingil hetkel ei saa turul lihtsalt jätkata,“ ütles Vahtel. Ta lisas, et kohalik turg ei ole võimeline katma süsinikutrahvidega kaasnevaid hinnatõuse, mis seab küsimärgi alla autode lõpphinna ja ostujõu tasakaalu. Ja kui seda kõike riigiti veel lisamaksudega võimendada, saabubki täielik krahh.
Vahteli hinnangul on mitmed tootjad, sealhulgas Honda, hakanud taas rohkem vaatama vesinikutehnoloogia poole ning loobunud suurtest miljardiinvesteeringutest akutehnoloogiasse. Põhjuseks on kasvavad küsimused elektriautode pikaajalise keskkonnamõju kohta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Täiselektriline auto ei pruugi kogu oma elutsüklis olla sugugi keskkonnasäästlikum kui fossiilkütusel töötav sõiduk,“ märkis Vahtel, viidates akude tootmise, töötlemise ja utiliseerimise keskkonnajalajäljele. „Pikas plaanis võib isegi osutuda, et elektriauto keskkonnakoormus on hoopis suurem.“
Lisaks regulatiivsele survele mõjutavad autotööstust tugevalt ka tollitülid ja geopoliitilised pinged. Vahtel tõdes, et sellises olukorras on äärmiselt keeruline teha tootmisotsuseid või planeerida hindasid: „Kui sa ei tea, mis hinnaga saad homme oma toodet müüa, on tegemist äriliselt väga keerulise olukorraga.“
Globaalne ebakindlus kajastub ka ettevõtete juhtimises – mitmed suured autokontsernid on hiljuti vahetanud tippjuhte ning muutnud strateegilisi suundi. Vahteli sõnul näitab see, et paljud tööstusjuhid seisavad väga suurte dilemmade ees, kuidas tasakaalustada regulatiivseid ootusi, turu tegelikke vajadusi ja oma ettevõtte konkurentsivõimet.
Lisaks arutletakse saates värskelt ilmunud sõidukimüüjate konkurentsiraporti teemal, tuuakse päevavalgele tegelikud põhjused, miks on Soomes eletriautode turg jõudnud enam kui kolmandikuni ja Eestis vaid mõne protsendini ning selle üle kas Hiina elektriautod võivad ühel hetkel Euroopa autoturu ületada või mitte.
Saadet juhib Logistikauudised.ee juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni
Digimeerik.eeHonda maaletooja: autotootjatel on niigi raske, Eesti keerab aga veel vinti peale
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Logistikauudised eetris“ juulikuu saade on südasuvele tavapäraselt lavajuttude päralt. Seekord toome kuulajateni kaks ettekannet tänavu kevadel toimunud Laoseisu konverentsilt.
„Vanus ei tohiks olla kunagi takistuseks, kui inimesel on soov õppida ja areneda,“ lausus nädal enne oma 50ndat juubelit ülikooli magistrantuuri astumise otsuse vastu võtnud Kristjan Sirel. TalTechi logistika magistriõppe programmijuht Jelizaveta Janno sõnul ongi Kristjani-taolised õppurid logistika erialal täiesti tavapärased nähtused.
„Ma näen, et Paldiski Põhjasadama omanikel ei ole erilist huvi sinna investeerida ja tõenäoliselt toimub seal mingil hetkel omanikuvahetus. Probleem on aga selles, et kellelegi pole seda sadamat vaja. Ka meile mitte,“ tunnistas Paldiski Lõunasadama omanikfirma AS Tallinna Sadam juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman.
Selveri plaanist luua oma logistikakeskus on Eestis räägitud juba üle 15 aasta. 2023. aasta septembris loodi selleks aga eraldi ettevõte NG Logistics ning poolteist aastat hiljem on keskus püsti, ligi 140 uut inimest tööle värvatud ning välja õpetatud. Kuidas uut logistikakeskust „nullist sajani“ käima lükata, rääkis „Logistikauudised eetris“ saates ettevõtte tegevjuht Mario Kõiv.
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.