Ainuüksi Eesti õhuruumi läbinud Peterburi ja Euroopa vahelised lennud moodustasid ligi kolmandiku ettevõtte varasemast sissetulekust. Täna ükski Venemaa lennuk enam ELi õhuruumis ei lenda ja Euroopa lennunduse pikemates prognoosides võib selline olukord kehtida kuni aastani 2030 sõltumata sellest, millal täpselt sõda Ukraina territooriumil lõpeb.
„Samal ajal vajab Eesti õhuruum kaitset ja kontrolli rohkem kui kunagi varem, seega lennujuhtide palgaraha tuleb millegi muuga välja teenida,“ tõdes Lennuliiklusteeninduse tegevjuht ja juhatuse esimees Ivar Värk Äripäeva raadio saates „Ettevõtte juubel.“
Ideid ja võimalusi oma äritegevust laiendada on Värki sõnul mitu ning siin tuleb appi Eesti IT-taust. Hiljutine kogemus lennundusmessil, kus oma uute toodete ja teenustega väljas oldi, näitas igatahes, et huvi Eestis arendatud nutikate lahenduste vastu on suur üle kogu maailma. „Boks oli rahvast kogu aeg täis,“ tõdes Värk.
Milles täpsemalt need lahendused seisnevad, kuidas on ettevõtte viimased veerandsada aastat möödunud, milliseid väljakutseid ja võimalusi toovad endaga kaasa mehitamata lennuvahendid ja paljust muust Ivar Värk ning saatejuht Tõnu Tramm saates arutasidki.