Praegune bussiliinivõrk ei ole loodud teenindama reisironge, mistõttu puudub enamikes Eesti paikades mugav ühendus lähima raudteejaamaga. See tähendab, et reisirongikeskse ühistranspordi visiooni elluviimiseks tuleb bussiliinivõrk mitmes maakonnas kiiremas korras ümber korraldada, kirjutab bussiettevõtja, Mootor Grupi omanik Hugo Osula.
Töös oleva liikuvuse ja transpordi arengukava investeeringud näevad ette ühistranspordivõrgustiku arendamist reisirongikeskseks ning ennustavad hüppelist rongireisijate arvu kasvu. Et see ambitsioon saaks täidetud ning selle plaani elluviimisesse tehtud kulutused end õigustaksid, tuleb juba täna mõelda ka sellele, kuidas reisijad rongi peale jõuavad. Kas kohalik transpordikorraldus üldse motiveerib inimesi kaaluma linnadevahelisteks sõitudeks auto asemel rongi?
Kuna raudtee on algselt ehitatud pigem kaubavedude kui reisijate teenindamiseks, asuvad raudteejaamad sageli tõmbekeskustest eemal. Eelmisel sajandil, kui reisirong oli ainus võimalus liikuma pääsemiseks, see probleem ei olnud. Nüüd on.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.