18 juuni 2019
Arvamused
Ainult tellijale

Remo Kirss: kuidas lahendada paradoks logistikaäris?

Tavapärase majandusloogika järgi tõuseb mahtude suurenemise korral ka efektiivsus, langeb tükihind ja hinnad alanevad. Paradoksaalsel kombel toimub logistikaäris aga midagi hoopis vastupidist: e-kaubanduse mahud tõusevad mühinal, kuid see on samas tapmas odavat ja kiiret kaupade kojuvedu, kirjutab DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss.

Remo Kirss.  Foto: DPD

Tegelikult on esmane selgitus siin väga lihtne: e-kaubanduse pideva kasvu juures suureneb iga päev ja suure hooga ka saadetiste arv, mida tuleb eraldi iga kodu ukse taha kohale viia. Arvestades, et kogu kullerteenuse hinnast moodustab 60 kuni 70 protsenti viimane miil (last mile) ehk viimased kilomeetrid enne paki ukse taha jõudmist, siis sadade saadetiste logistika muutubki üha keerulisemaks.

Ühe konteineritäie kauba Hiinast või treileritäie kauba Euroopast kohale toomine moodustab logistikaettevõttele ühe ühiku. Siia jõudes tuleb sealt seest aga välja tuhandeid väikeseid pakke, millel kõigil on erinev aadress.

Pidev valmisolek on kallis

Olgu, efektiivse logistika arendamine ongi DPD-suguste ettevõtete pärusmaa ja julgeme öelda, et oleme sellega ka väga hästi hakkama saanud, aga n-ö suure mutrivõtme viskab mootorisse just kogu e-kaubanduse äri heitlik iseloom. Mahtude kasv avaldab sellele muutlikkusele ka üha rohkem mõju.

Ajutine ja ka pikaajaline mahtude kõikumine muutub logistikaettevõtetele ja seega ka lõppkliendile üha kulukamaks, sest e-kauplustele ja tellimuse esitanud klientidele antud teeninduslubaduste täitmiseks vajaliku valmisoleku hoidmine on kallis.

Jõulupühade eel tõusevad pakimahud ligi 300 protsenti, küberesmaspäevad ja mustad reeded tõstavad tellimusi mitmekordseks ning e-kaubamajade sooduspakkumised tekitavad ostuhullusi. Nendele sündmustele lisaks peavad logistikaettevõtted hoidma püsivat taset ka olukorras, kus ainuüksi ühe nädala jooksul võivad tellimuste mahud kõikuda üle 50 protsendi. Oleneb, kas parajasti on palk arvele laekunud, toimuvad e-kaubamajade sooduskampaaniad, kliendil on töölt vaba päev e-ostlemiseks või on väljas lihtsalt vihmane ilm.

Kuidas siis lahendada olukord, kus niigi keerulises kullerite puuduse all kannatavas turuolukorras tuleb leida tellimuste kasvu puhul selleks üheks või kaheks päevaks juurde vajalikke töötajaid? Kui sektoris valitseb niigi töökäte puudus, kuidas siis leida veel nendeks üksikuteks päevadeks juurde vajalikku ressurssi?

Ennustamine on tänuväärne töö

Esmatähtis ülesanne neile, kes tahavad ka tulevikus selles äris ellu jääda, on uute tehnoloogiate arendamine ning eelkõige prognoosimise võime. Mitte huupi tuleviku ennustamine, vaid täpne, algoritmidel põhinev statistikaanalüüs, mis suudab mahte ning ressursse õigel hetkel vajalikku kohta suunata ning lisaks seda ka õiglaselt hinnastada. Oma roll on siin muidugi ka e-kauplejatel, kellelt saadav täpne sisend on oluline osa prognooside tegemisel ning selle kaudu ka kulude optimeerimisel.

Juba praegu panevad DPD kullerite kõik teekonnad täpselt paika arvutiprogrammid, võttes arvesse kümneid parameetreid. Andmeid, mida tarkadele algoritmidele sisse sööta, oleks ju veelgi: liiklusummikud, parimad kohad parkimiseks, täpsed mahalaadimiskoha koordinaadid ja sihtkoha juhised, paki saaja transpordiviisi eelistus jne.

Kogu selle keeruka reaalajas toimuva infosüsteemi võtab tõenäoliselt ühel hetkel üldse üle tehisintellekt.

Eesti teistele eeskujuks

Lihtsama ja kohe praegu teostatava leevendusena näevad suured logistikontsernid midagi, milles tegelikult Eesti on juba mõnda aega olnud eesrinnas – pakiautomaadid.

Kui Euroopa inimesed lasevad üldiselt enda internetist tellitud kauba koju tuua (84%), siis Eesti elanikud eelistavad ülekaalukalt pakiautomaate. Tervelt 80% Eesti elanikest on tellinud oma kauba just sinna.

Pakiautomaadid lihtsustavad märgatavalt viimase miili keerukust ning vähendavad selle kulusid, sest ühte kohta kõiki pakke kokku tuua hoiab tuntavalt kokku ressursse ja aega.

Paraku ei ole siiski ka üksnes pakiautomaadid olukorra lahenduseks, kuna ka sinna peavad kaubad kuidagi kohale jõudma ning kogemused on näidanud, et mida lähemale inimestele pakiautomaat tuua, seda rohkem hakatakse sinna ka saadetisi tellima.

Tulevikku ennustavad robotid

Ainuüksi Eestis kasvas möödunud aastal interneti vahendusel tehtud füüsiliste kaupade ostude osakaal 7,6 protsendilt 8,2 protsendi peale ning lähiaastatel paneb selline jätkuv kasv tugevalt proovile logistikaettevõtete osavuse edaspidigi täita oma partneritele ja klientidele antud teeninduslubadusi.

Et kogu internetikaubanduse süsteem kokku ei kukuks, tuleb ettevõtetel arvesse võtta kõiki eelnevalt välja käidud lahendusi. Kindel on see, et pakiveo viimase miili kulud kasvavad tahes-tahtmata koos elatustaseme, kütuse, palkade ja muude kuludega. Sektori enda suurema kontrolli all on ehk kulud, mis tulenevad e-kauplejatelt seni saadavast ebatäpsest sisendist ning paljude kullerfirmade ebapiisavatest planeerimislahendustest.

Ainult pakiautomaatidest ei piisa ning praegu veel toimiva odava ja kiire kaupade koduveo süsteemi päästmiseks tuleb rakendada kombinatsiooni uutest tehnoloogiatest, mis ühest otsast aitavad pakimahte ja vooge ette ennustada ja teisalt teevad saadetiste teekonna viimase miili piisavalt efektiivseks.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150