Tehniliselt on juba võimalik juhtmeta tehnoloogia kasutamine ühendamaks omavahel maanteerongi, milles juhtveok kontrollib selle taga liikuvate sõidukite konvoid. Seda tehnoloogiat demonstreeriti SARTRE projekti lõppedes, milles ka Volvo Trucks osales. Kuigi võib kuluda pisut aega, enne kui juhtmeta maanteerongid kujunevad igapäevaelu reaalsuseks, saab SARTRE projekti raames arendatud tehnoloogiat rakendada muudel eesmärkidel, et muuta meie liikluskeskkond juba lähitulevikus oluliselt turvalisemaks.
Euroopa Liidu poolt rahastatud SARTRE (ingl k Safe Road Trains for the Environment ehk turvalised maanteerongid keskkonna heaks) projekt esitles hiljuti kolmeaastase uurimistöö ja katsete tulemusi. Euroopa Komisjoni esindajad ning transporditehnoloogia asjatundjad Euroopast, Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist said Volvo katsepolügoonil Rootsis näha täielikult funktsioneeriva juhtmeta maanteerongi talitlust. Maanteerongi juhtis Volvo FH veok, mille kannul liikusid tihedalt teine Volvo veok ja veel kolm autot.
Isesõitvad autod maanteerongisOsalejad nägid, et projekti eesmärk on saavutatud: sellise tehnoloogia arendamine juhtmeta maanteerongide jaoks, mis parandab liiklusohutust, vähendab teeliikluse keskkonnamõju ja parandab liiklusvoogu. Nüüdseks on juba kolm aastat tegeletud katsesõidukite, sõidukitevahelise side ja lähedal asuvate sõidukite kontrollimise andurite ehitamisega. Need tehnilised saavutused muudavad võimalikuks maanteerongi mitme sõiduki sujuva integreerumise muu liiklusega üldkasutatavatel maanteedel. Kogu maanteerong on omavahel ühendatud juhtmeta tehnoloogia abil, mis tagab, et järgnevad autod liiguvad täpselt juhtveoki jälgedes - justnagu rong koosneks ühest sõidukist. Selle tulemusel saab järgneva auto juht lõõgastuda, lugeda ehk raamatut või vaadata telerit, sellal kui auto ise sõidab.
Väljakutseid veel jätkub
Kuigi SARTRE projekti raames töötati välja hästi funktsioneerivad maanteerongi prototüübid, on veel siiski probleeme, mis vajavad lahendamist, enne kui see süsteem saab kujuneda igapäevaelu reaalsuseks. Näiteks on vaja teha tööd töökindluse ja usaldusväärsuse edasise parandamise kallal, mis peab olema võrdne õhusõiduki autopiloodi vastavate näitajatega, enne kui maanteerongid saavad ilmuda tõeliselt elujõuliste transpordilahendustena avalikele teedele.
Veel üheks lahendust vajavaks probleemiks on üleminek konvois sõitmiselt sellest eraldumisele, et sõitu üksi jätkata, ja vastupidi. Peab olema täiesti selge, kes on vastutav järgneva sõiduki juhtimise eest ning millal täpselt see vastutus üle läheb. See ei ole pelgalt tehniline küsimus: paljugi sõltub siin juhtide heakskiidust ja nõusolekust ning vajalikust ohutuse- ja turvalisusetundest.
Seadusandlus on veel üheks oluliseks edasist tähelepanu nõudvaks teemaks. Viini konventsiooni kohaselt on lubamatu mitte omada kontrolli oma sõiduki üle. See tähendab, et automatiseeritud juhtimine ei ole lubatud. Hinnanguliselt kulub Viini konventsiooni ja Euroopa Liidu erinevate liikmesriikide siseriiklike õigusaktide kohandamiseks umbes kümme aastat.
"Vaatamata seadusandlikele väljakutsetele kaasnevad maanteerongide kasutamisega nii paljud eelised - liiklusvoo, liiklusohutuse, keskkonnahoiu ja eeskätt veofirmade kasumlikkuse seisukohast -, et ma usun, et need muutuvad ühel või teisel kujul reaalsuseks," tõdes Lennart Pilskog.
Kuigi võib kuluda aega juhtmeta maanteerongide reaalsuseks saamiseks, võib selle tehnoloogia muudes valdkondades rakendamine tähendada uurimistulemuste kasutuselevõttu juba lähitulevikus. Uut sidetehnoloogiat, see tähendab sõidukitevahelist ja sõidukeid infrastruktuuriga ühendavat juhtmeta tehnoloogiat võib kasutada autodes ja veokites paljudel erinevatel eesmärkidel nagu hoiatuste andmiseks seoses avariide, takistuste või jääga teel.
"See sarnaneb paljuski võimele näha ümber nurga - sellest saab olema suur abi turvalisuse tõstmisele teedel," järeldas Lennart Pilskog.
 
Faktid SARTRE projekti kohta:
• Projekti algus: september 2009• Projekti lõpp: september 2012• Eelarve: 6,4 miljonit eurot• Rahastaja: Euroopa Komisjon panustas 60% projekti uurimusfondist ühe osana oma seitsmendast raamprogrammist, sellal kui ülejäänud osa tuli projektis osalevatelt firmadelt.• Projekti juhtimine: Briti tehnoloogiaspetsialistid firmast Ricardo Ltd• Osalenud firmad: Ricardo Ltd (Ühendkuningriik), Idiada ja Tecnalia Research & Innovation (Hispaania), Institut für Kraftfahrzeuge Aaschen (Saksamaa), SP (Rootsi Tehnikauuringute Instituut), Volvo Car Corporation ja Volvo Group Trucks Technology.• Eesmärk: töötada välja strateegiad ja tehnoloogiad maanteerongide kasutamise võimaldamiseks, millega toodaks teedele olulised keskkonna, turvalisuse ja mugavusega seotud eelised, nii et see ei nõua teede infrastruktuuri muutmist.• Osana SARTRE projektist väljatöötatud uus tehnoloogia: inimese ja masina vaheline liides (ingl k Human-Machine Interface ehk HMI), kommunikatsioon inimese ja auto vahel ning täiustatud sõidukitevaheline side.• Jätkuvalt lahendamist vajavad aspektid: seadusandlus, vastutuse küsimused ja ühine sidestandard.• Võib saada reaalsuseks: umbes kümne aastaga, kui õigusaktid on muudetud.
Autor: Volvo Estonia

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 09:30
Odav seade võib logistikas osutuda hoopis kõige kallimaks valikuks
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele