27. detsember 2012

Vedaja vastutuskindlustusest jääb kauba omaniku riskide maandamiseks väheks

Kauba omaniku riskide maandamisel on oluline vaadelda nii vedaja vastutuskindlustuse kui ka veosekindlustuse põhimõtteid. Tihti arvavad kauba omanikud, et transpordil vastutab kauba eest vedaja, kuna vedajal on olemas ka vedaja vastutuskindlustus, mis probleemide korral aitab. Aga kas see ka tegelikult nii on?

Võlaõigusseaduse järgi vastutab vedaja veotähtaja ületamisest tekkinud kahju eest. Samuti ka kahju eest, mis tekib veose kaotsiminekust või kahjustumisest alates veose vedamiseks vastuvõtmisest kuni veose üleandmiseni.

Võlaõigusseaduse järgi on aga vedaja vastutus ka piiratud 8,33 SDRga. Mereveol on vedaja vastutus piiratud 2 SDRga ja lennutranspordil 17 SDRga ühe veose brutokaalu kilogrammi kohta.

Vedaja vastutuse riskide maandamiseks on olemas vedaja vastutuskindlustus, mis kaitseb vedajat ja rakendub juhul, kui kahju on tekkinud vedaja süül. Kui näiteks maanteevedaja transpordib elektroonikatooteid ning veose maksumus on 100 000 eurot ning kaal 1000 kg, siis rakendub tema süü korral vedaja vastutuskindlustus, mis hüvitab kaubaomanikule kahju summas 9959,35 eurot. Sellest võib järeldada, et kaalu poolest kerge, kuid ühiku kohta kõrge maksumusega kauba korral ei ole kauba omaniku huvid kaitstud ja riskid maandatud.

Vedaja vastutuskindlustus rakendub ka ainult juhul, kui vedaja on kahju tekkimises süüdi. Samas on väga palju olukordi, kus kahjud toimuvad vedajast sõltumatult ja sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vedaja ei ole kahju tekkimises vastutav ja sellisel juhul ei rakendu ka vedaja vastutuskindlustus.

Kauba omaniku riskide täielikuks maandamiseks on soovitav kasutada veosekindlustust. Siin ei sõltu hüvitis enam kauba kaalust, vaid kindlustatakse kogu kauba väärtus. Samuti ei ole enam oluline, kas vedaja on kahju tekkimises vastutav või kuidas tema vastutus on limiteeritud.

Veosekindlustusega on kaetud lisaks kauba kahjustumisele ka veose transportimisega seotud kulu, kauba omaniku vastutusel olevad maksud, veose hilinemisest tekkinud kahju (kuni veoraha ulatuses), veose päästmise või utiliseerimise kulu, erikokkuleppel ka saamata jäänud kasum (kuni 10% veose kindlustusväärtusest), veoseomaniku vastutus seoses üldavariiga (laeva- ja lastiomanike huvi laeva päästmisel).

Hoolega tuleb valida ka kindlustusseltsi. Osade seltside pakutav kindlustuskaitse on laiem, kattes ka kaubale mittesobiva pakendi tõttu tekkinud kahju, kui kauba omanik ei saanud seda protseduuri mõjutada ega kontrollida. Näiteks kui veo korraldaja on kauba nõuetele mittevastavalt pakkinud ja see on põhjustanud kahju. Samuti katavad osad kindlustusseltsid transpordivahendi sobimatusest tingitud kahjud, kui kauba omanik ei olnud enne veo algust selles teadlik. Näiteks kui veo korraldaja on valinud külmatundliku kauba vedamiseks talvisel ajal tavalise treilerhaagise.

Veosekindlustust saab sõlmida koguriskikindlustuse või tingimustes nimetatud riskide baasil. Mõistagi on koguriskikindlustus laiema kattega ja kauba omaniku riskid paremini kaetud.

Veosekindlustust saab sõlmida ühe veose kohta, aga ka korraga kogu aastase veosemahu peale.

Kauba kindlustamisest ja riskide maandamisest transpordil räägitakse lähemalt 16. jaanuaril toimuval Äripäeva seminaril "Kuidas kaitsta kaupa transpordil". Seminari kavaga saab lähemalt tutvuda SIIT.

Autor: Vaido Laanemets

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077