Rail Baltica Eesti trassiosa on kogu ulatuses ehituseks valmis

Eesti andis keskkonnaalase heakskiidu Rail Baltica raudteetrassi lõunapoolseimale Kablist Eesti-Läti piirini ulatuvale lõigule, kus raudtee läbib rannamaastikke, metsi ja märgalasid, muutes selle üheks keskkonnatundlikumaks osaks kogu Eesti trassist.

Raplamaa teede halva olukorra tõttu kärbib Rail Baltic Estonia koostöös töövõtjatega alates 8. detsembrist Hagudi-Rapla piirkonnas veomahte 40% võrra ning peatab alates 20. detsembrist peaaegu kõik veod Rapla- ja Harjumaal.

TREF Nord on alustanud Harjumaal Soodevahes mitmetasandilise ristumiskoha ehitust, kus põimuvad Euroopa standardlaiuse (1435 mm) ja nn vana ehk Vene laiusega (1520 mm) raudteed ning Lagedi tee viadukt.

„Kõige suurem viga, mis Rail Baltic Balticaga tehti, oli see, et öeldi, et see tasub ennast ära. Aga see ei peagi tasuma. Vähemalt esimesed 15 aastat mitte. Oleks tulnud öelda, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja: meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist,“ nentis majandusteadlane Heido Vitsur mulluse logistika aastakonverentsi aruteluringis.

Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.