Paldiskisse kerkib roheammoniaagi piloottehas

DFDS Eesti tegevjuhi Peeter Ojasaare sõnul seisab kogu laevandussektor silmitsi enneolematu regulatiivse ja kulusurvega, mille mõju jõuab paratamatult ka Eesti eksportijate ja lõpptarbijani. „2026. aasta kujuneb keeruliseks: kasvule me ei panusta ning fookuses on pigem ellujäämine.“

Kui enamasti räägitakse AS Tallinna Sadamast reisijate arvu ja kaubamahtude kontekstis, siis üheks uuemaks ärisuunaks on ettevõttel saanud kinnisvaraäri. Sügisel loodetakse jõuda esimeste detailplaneeringuteni ning kunagi maailmakuulsa Zaha Hadidi arhitektidelt tellitud „masterplan“ hakkab saama Tallinna Vanasadamas reaalsuseks.

Novembri alguses kirjutas Helsinkin Sanomat avastusest, mis tehti meteoroloogiainstituudi merejaamas Utö saarel: metaaninäit läks järsult üles, kui LNG-l töötavad laevad saarest möödusid. Gramm metaani soojendab aga kliimat 30 korda enam kui gramm süsinikdioksiidi. Kas LNG on ikka laevanduse tulevikukütus ja kui ei, siis mis see oleks?

Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanooliga sõitev laev, milline on laevakütuste tulevik, sellest rääkis Tallinna Sadama juhatuse liige ja äriarenduse juht Rene Pärt Äripäeva raadios.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.