Kui enamasti räägitakse AS Tallinna Sadamast reisijate arvu ja kaubamahtude kontekstis, siis üheks uuemaks ärisuunaks on ettevõttel saanud kinnisvaraäri. Sügisel loodetakse jõuda esimeste detailplaneeringuteni ning kunagi maailmakuulsa Zaha Hadidi arhitektidelt tellitud „masterplan“ hakkab saama Tallinna Vanasadamas reaalsuseks.

- Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman on tuleviku sosas optimistlik: “meil on mitmeid eeliseid, mida ühelgi teisel Balti sadamal pole.
- Foto: Tallinna Sadam
Tallinna Sadamal läheb vaatamata reisijate arvu kahanemisele ja kruiisituristidele suletud Peterburile päris hästi. Selle aasta esimeses kvartalis teeniti mullu sama perioodiga võrreldes üle 30% rohkem kasumit ning üheks uueks ärisuunaks on saanud kinnisvara. 16 hektarit Tallinna Vanasadama alast on vaja välja arendada, nagu ka 76 hektarit tööstusparki Muugal ja 39 hektarit Paldiskis.
Pikemas intervjuus logistikauudistele avas Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht
Margus Vihman ettevõtte plaane laiemalt.
Margus Vihmanit küsitles logistikauudised.ee toimetaja Tõnu Tramm.
Tallinna Sadam avaldas äsja selle aasta esimese kvartali majandustulemused, mis näitavad võrreldes möödunud aastaga positiivset kasvu nii käibes kui ka kasumis. Ometi tunnistate ka ise börsiteates, et nii reisijate arv kui ka kaubamahud on pigem kahanenud?
Tõepoolest, esimese kvartali tulemused on rahuldavad ning isegi rõõmustavad. Käive kasvas 1,5 protsenti, mis on tänases keerulises majandusolukorras hea märk. Veelgi olulisem on korrigeeritud EBITDA kasv, mis oli koguni 18 protsenti, ning puhaskasum, mis suurenes tervelt 31 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kui rääkida reisijate arvust, siis seal toimus küll 3,6-protsendiline langus, kuid see oli osaliselt tingitud ülestõusmispühade kuupäevade nihkumisest, mis viis osa reisijaid märtsikuust aprilli. Seega loodame, et järgmises kvartalis kajastub see positiivselt.
Kaubamahud olid pigem stabiilsed, langusega vaid 0,7 protsenti, mis näitab, et kaubaveo osas on olukord suhteliselt stabiilne. Samal ajal kasvas laevakülastuste arv ligi 5 protsenti, mis on väga positiivne trend.
Lisaks tuleb märkida, et kasumlikkuse paranemine tulenes suuresti kulude kontrollimisest ja kokkuhoiust. Selle kõrval oli meil ka üks ühekordne tulude element – eelmisel aastal Botnical esinenud mootoririkke tõttu saime sel aastal kindlustushüvitist. Kokkuvõttes oleme suutnud majandustulemusi parandada vaatamata mõningatele välistele keerukustele.
Tallink on viimasel ajal teatanud, et nende kaubamahud on aastaga oluliselt langenud ning on kurtnud, et ka reisijateveos on tagasilööke: soomlased ei soovi enam Tallinnas käia, kuna siin on liiga kallis. Kas teie tajute sama?
Kindlasti on kallidusel mõju, see on igati mõistetav. Samuti on toimunud põlvkonnavahetus turismisektoris, mis tähendab, et peame mõtlema, miks peaks soomlane ikkagi Tallinnasse tulema. Oleme seda teemat käsitlenud koos turismiettevõtete ja teiste valdkonna osapooltega. Järeldus on, et tavaline ostureis või alkoholi ostmiseks tulemine hakkab vähenema.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Ma näen, et Paldiski Põhjasadama omanikel ei ole erilist huvi sinna investeerida ja tõenäoliselt toimub seal mingil hetkel omanikuvahetus. Probleem on aga selles, et kellelegi pole seda sadamat vaja. Ka meile mitte,“ tunnistas Paldiski Lõunasadama omanikfirma AS Tallinna Sadam juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman.
14. mail on Tallinna Vanasadamas sagimist rohkem kui ühelgi teisel päeval sel hooajal: sadamat külastab korraga viis kruiisilaeva, tuues Tallinna ligi 8000 kruiisituristi. Tegemist on tänavuse kruiisihooaja rekordpäevaga, teatas Tallinna Sadam.
Tallinna Sadam kasvatas esimeses kvartalis nii käivet kui kasumit. Investeeringud vähenesid 80%.
23.-25. aprillini võõrustab Eesti kõrgetasemelist Saksamaa äridelegatsiooni, kuhu kuuluvad Hamburgi ja Lübecki sadamate ning logistikasektori juhid, ettevõtjad ja poliitikakujundajad. Visiidi eesmärk on tugevdada Eesti ja Saksamaa vahelist majanduskoostööd.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.