Rail Baltica Eesti trassiosa on kogu ulatuses ehituseks valmis

Eesti andis keskkonnaalase heakskiidu Rail Baltica raudteetrassi lõunapoolseimale Kablist Eesti-Läti piirini ulatuvale lõigule, kus raudtee läbib rannamaastikke, metsi ja märgalasid, muutes selle üheks keskkonnatundlikumaks osaks kogu Eesti trassist.

Raplamaa teede halva olukorra tõttu kärbib Rail Baltic Estonia koostöös töövõtjatega alates 8. detsembrist Hagudi-Rapla piirkonnas veomahte 40% võrra ning peatab alates 20. detsembrist peaaegu kõik veod Rapla- ja Harjumaal.

TREF Nord on alustanud Harjumaal Soodevahes mitmetasandilise ristumiskoha ehitust, kus põimuvad Euroopa standardlaiuse (1435 mm) ja nn vana ehk Vene laiusega (1520 mm) raudteed ning Lagedi tee viadukt.

„Kõige suurem viga, mis Rail Baltic Balticaga tehti, oli see, et öeldi, et see tasub ennast ära. Aga see ei peagi tasuma. Vähemalt esimesed 15 aastat mitte. Oleks tulnud öelda, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja: meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist,“ nentis majandusteadlane Heido Vitsur mulluse logistika aastakonverentsi aruteluringis.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.