Rail Balticu Eesti põhitrassi ligi miljardi euro suuruse alliansshanke esimesest voorust pääsesid edasi neli rahvusvahelist konsortsiumi ja üks kodumaine konsortsium.
Riigi poolt on eesmärgiks seatud Tapa–Tartu raudteeliini elektrifitseerimine ning piirkiiruse tõstmine kuni 160 km/h. Eesmärgi saavutamiseks on vaja teostada kapitaalremont Kiltsi–Rakke–Vägeva raudtee 17,62 km pikkusel lõigul ning Kiltsi ja Rakke raudteejaamades.
Saksamaa Liitvabariigi Digitaalse Arengu ja Transpordi Ministeerium (BMDV) avalikustas prognoosi aastaks 2040, mis ennustab, et kaubaveod Saksamaal kasvavad võrreldes 2019. aastaga umbes kolmandiku võrra. Suurimat kasvu oodatakse raudteel, kuid maanteeveod jäävad siiski domineerima.
Seni peamiselt sildade ehitusega tegelenud Infortari 2 aasta ja 9 kuu vanune tütarfirma INF Infra allkirjastas Rail Balticaga 67 miljoni euro suuruse Kangru-Saku põhitrassi ehituslepingu, kus on suurimaks väljakutseks raudtee rajamine läbi Männiku raba.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.