AS Eesti Raudtee on aktiivselt toimetamas Tapa–Tartu raudtee elektrifitseerimise töödega ning nüüd alustab töödega ka Narva suunas.
- Raudteede elektrifitseerimine on üks peamisi võimalusi keskonnaeesmärkide täitmisel transpordis. Foto: Andras Kralla
Sel nädalal sõlmiti AS-iga GRK Eesti kaks lepingut, millest üks, 81 miljoni euro väärtuses, sisaldab Tapa–Narva raudteelõigus elektrirongidele vajaliku kontaktvõrgu ja veoalajaamade projekteerimist ning ehitamist. Teine leping, maksumusega 2,9 miljonit eurot, sõlmiti ehitatava kontaktvõrgu hooldamiseks viie aastase perioodi vältel peale kontaktvõrgu valmimist. Kontaktvõrk Tapalt Narvani saab kasutuseks valmis 2027. aastal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rail Balticu Eesti põhitrassi ligi miljardi euro suuruse alliansshanke esimesest voorust pääsesid edasi neli rahvusvahelist konsortsiumi ja üks kodumaine konsortsium.
Riigi poolt on eesmärgiks seatud Tapa–Tartu raudteeliini elektrifitseerimine ning piirkiiruse tõstmine kuni 160 km/h. Eesmärgi saavutamiseks on vaja teostada kapitaalremont Kiltsi–Rakke–Vägeva raudtee 17,62 km pikkusel lõigul ning Kiltsi ja Rakke raudteejaamades.
Saksamaa Liitvabariigi Digitaalse Arengu ja Transpordi Ministeerium (BMDV) avalikustas prognoosi aastaks 2040, mis ennustab, et kaubaveod Saksamaal kasvavad võrreldes 2019. aastaga umbes kolmandiku võrra. Suurimat kasvu oodatakse raudteel, kuid maanteeveod jäävad siiski domineerima.
Seni peamiselt sildade ehitusega tegelenud Infortari 2 aasta ja 9 kuu vanune tütarfirma INF Infra allkirjastas Rail Balticaga 67 miljoni euro suuruse Kangru-Saku põhitrassi ehituslepingu, kus on suurimaks väljakutseks raudtee rajamine läbi Männiku raba.
Kujutagem ette ühe ettevõtte keskastmejuhti, kes peab nädala lõpus kaitsma oma aasta plaane. See vajab paaritunnist keskendumist ja asi saaks tehtud. Pärast hommikukohvi otsustab ta enne veel „kiirelt“ uudiseid sirvida ja meilid üle vaadata.