Pärast terve sügise kestnud arutelusid tõi kliimaminister valitsuse ette uuesti kliimakindla majanduse seaduse. Koalitsioonipartnerid soovivad seda veel muuta, tööandjate liit hoopis ära kaotada.
Eelnõu on võrreldes suvel kooskõlastusringile läinud versiooniga saanud mitmes aspektis täiendust, teatas kliimaministeerium. Oma ettepanekud esitas enam kui 60 organisatsiooni.
Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Kliimakindla majanduse seadus saadeti avalikule kooskõlastusringile. Kliimaminister Yoko Alendri sõnul annab seadus ettevõtetele rohkem selgust ja motiveerib olema rohelisem. Energeetika järel protsentuaalselt teist panust oodatakse transpordisektorilt ja ettevõtete “nügimiseks” rohelisemaks on võimalik kasutada erinevaid “hoobasid.”
„Kliimaseaduse mõte on see, et pidada aus ja avameelne debatt parlamendi tasemel sellest, kuidas me erinevaid majandusvaldkondi juhime ja toimetame,“ rääkis värske kliimaminister Kristen Michal kolmapäeval toimunud kütuseturu aastakonverentsil.
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.