Kliimaseadus jõudis tagasi valitsuse lauale

Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.

“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.

Kliimakindla majanduse seadus saadeti avalikule kooskõlastusringile. Kliimaminister Yoko Alendri sõnul annab seadus ettevõtetele rohkem selgust ja motiveerib olema rohelisem. Energeetika järel protsentuaalselt teist panust oodatakse transpordisektorilt ja ettevõtete “nügimiseks” rohelisemaks on võimalik kasutada erinevaid “hoobasid.”

„Kliimaseaduse mõte on see, et pidada aus ja avameelne debatt parlamendi tasemel sellest, kuidas me erinevaid majandusvaldkondi juhime ja toimetame,“ rääkis värske kliimaminister Kristen Michal kolmapäeval toimunud kütuseturu aastakonverentsil.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.