Venemaa transiidikeeld halvab loomade ekspordi

„Tänase seisuga ei ole Eesti valitsus suutnud taaskord teha otsust võtta vastu teise poolaasta Venemaa veolube. Selle tõttu kannatab üle 300 veofirma, kellest paljud koondavad oma autojuhid ja viivad veokid tagasi liisingufirmadele,“ kirjutab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon ERAA oma kodulehel avaldatud pöördumises.

Rangemaks muutunud tollikontroll tähendab keskmisele piiriületaja varasemast veidi suuremat ajakulu, aga salakaubaveo või Venemaa-vastaste sanktsioonide rikkumise kahtluse korral läheb asi tõsiseks.

Alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas on kaupade ja teenuste import Venemaalt ja Valgevenest vähenenud ligi kümme korda, kuid eksport on liikunud vastassuunas, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis.

Punase mere kriisi tõttu on laevandusfirmad sunnitud taas otsima Suessi kanalile alternatiivseid kaubateid, millest lühemaid ja atraktiivsemaid on kahtlemata Kirdeväil, ehk Põhja meretee. Ometi seda ei kasutata, pigem vastupidi: juuli lõpus teatas logistikahiid MSC, et loobub Arktika marsruudist kui võimalikust alternatiivist lõplikult ja kutsus ka teisi laevaomanikke sama tegema.

Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.