Transporditaristu ehitajad hoiatavad: kohalike teede olukord läheb kevadel veel halvemaks
Taristuehitajate hinnangul peegeldavad uudised sellest, kuidas päästjad või kiirabi õigeaegselt mõne majani ei jõudnud, Eesti elu valusat reaalsust – raha teede korrashoiuks ja parendamiseks lihtsalt pole piisavalt.
Kui talvel võib mõni tee olla läbimatu lükkamata lume tõttu, siis lume sulades muutub olukord paljudes kohtades veel hullemaks.
Foto: Andras Kralla
Meedias ilmus hiljuti artikkel, mis kirjeldab, kuidas päästajd ei jõudnud põleva majani piisava kiirusega ja hoone hävis, kuna tee selle majani oli praktiliselt läbimatu. “Kahjuks peegeldab see artikkel Eesti valusat reaalsust – kohalike teede hoiu jaoks on raha veelgi vähem kui riigiteede hoiuks,” nentis Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei.
Eesti maanteetranspordi sektor vajab riigi tuge nii taristusse tehtavate investeeringute, õigusruumi arendamise kui kogu ärikeskkonna uuesti mõtestamise näol, kirjutas Äripäev oma sellel nädalal ilmunud juhtkirjas.
Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid eile, 18. detsembri õhtul, kokku üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) peamised arengusuunad, kus lisaks taristu väljaehitamisele on fookus säästvamate transpordiviiside kasutamisel ja multimodaalsuse suurendamisel. Üheksast koridorist koosnev tuumikvõrk peab olema valmis juba aastaks 2030.
Kuigi transpordi valdkonna eesmärgid on kõik õiged ja head, pole loodetud tulemusi saavutatud ning raha nende plaanide ellu viimiseks ei paista kuskilt tulevat, kirjutab taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.