Transporditaristu ehitajad hoiatavad: kohalike teede olukord läheb kevadel veel halvemaks
Taristuehitajate hinnangul peegeldavad uudised sellest, kuidas päästjad või kiirabi õigeaegselt mõne majani ei jõudnud, Eesti elu valusat reaalsust – raha teede korrashoiuks ja parendamiseks lihtsalt pole piisavalt.
Eesti maanteetranspordi sektor vajab riigi tuge nii taristusse tehtavate investeeringute, õigusruumi arendamise kui kogu ärikeskkonna uuesti mõtestamise näol, kirjutas Äripäev oma sellel nädalal ilmunud juhtkirjas.
Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid eile, 18. detsembri õhtul, kokku üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) peamised arengusuunad, kus lisaks taristu väljaehitamisele on fookus säästvamate transpordiviiside kasutamisel ja multimodaalsuse suurendamisel. Üheksast koridorist koosnev tuumikvõrk peab olema valmis juba aastaks 2030.
Kuigi transpordi valdkonna eesmärgid on kõik õiged ja head, pole loodetud tulemusi saavutatud ning raha nende plaanide ellu viimiseks ei paista kuskilt tulevat, kirjutab taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.