Päevarahade tõstmine ei pruugi veokijuhtide puudust leevendada

Kui Eesti sisevedudele veel leiab täna kõva palga eest juhi, siis rahvusvaheliste vedude puhul on juhtide põud juba sedavõrd suur, et käiakse parklast parklasse autouksele koputamas ja juhte üle meelitamas. Täna on ainsaks lahenduseks võõrtööjõud, kuid riik seda ei soosi ja kes teab kui kauaks sedagi enam on. Lahendust süvenevale pobleemile ei paista kusagilt.

Kui siiani pidid majandustegevus registris olema täidetud vedaja ja veokorraldusjuhi hea maine nõuded, siis alates 21. veebruarist 2022 peab sellele vastama ka veofirma tegevjuht. Lisaks tuleb kiirustada tegevusloa taotlemisega neil ettevõtjatel, kel plaan lähiajal suurema kaubikuga Suurbritanniasse sõita.

Leedu vedajad on krahhi äärel: valitseb totaalne veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais. Kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et seda ei tõsteta, otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.

Uuest aastast on paljudes Euroopa riikides transpordi- ja logistikasektoris mitmeid olulisi muudatusi alates liikuvuspaketi teisest etapist kuni erinevate riikide kehtestatud seadusemuudatusteni välja. Mida tasub vedajatel selles valguses teada?

Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.