Autor: Harro Puusild • 16. aprill 2021

Comodule´i tehasejuht Brit Vaga: tarneahelate nõrgim lüli on eeldamine

Praegu on tarneahelates väga palju eeldamist ja see ongi tarneahelate nõrgim lüli, leiab tõukerataste tootja Comodule’i tehase ja tarneahela juht Brit Vaga, kes esineb ka maikuus toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil.

Comodule tehase ja tarneahela juht Brit Vaga.
Autor: Erakogu

Stora Enso ja Ericssoni taustaga tarneahela ekspert ning praegu idufirmas Comodule tehase ja tarneahela juhina töötav Brit Vaga leiab, et juht ei tohi olemasolevas süsteemis muutuda mugavaks ning peab pidevalt küsima, miks me midagi teeme ja kuidas tegutseda tõhusamalt.

Järgneb intervjuu Brit Vagaga.

Oled tarneahela ja tehase juhina kaasa löönud Comodule’i arenguloos. Mida see periood on sulle kui tarneahela professionaalile õpetanud? Mida olulist oled sellest perioodist kaasa võtnud?

Comodule’is on olnud tõsiselt põnev, kuna viimaste aastate jooksul on nii palju toimunud. Oleme oma tehase nullist üles ehitanud, ise tõukerattaid ehitama hakanud ja lisaks seadnud üles tõukerataste jagamisteenuse lõpptarbijatele.

Seega ühest küljest on see periood õpetanud, kuidas piiratud ajaga palju ära teha ja tegemisi õigesti prioritiseerida. Selle kõrval on olnud oluline leida tasakaal idufirmaliku paindlikkuse ja protsesside ehitamise vahele. Ühest küljest võimaldab idufirmalik agiilsus tagada kiire tegutsemise, kuid tootmisettevõttena on oluline tagada piisavad protsessid ja süsteemid uute toodete sujuvaks implementeerimiseks, opereerimiseks ning kvaliteedi tagamiseks.

Lisaks on oluline pidevalt kohaneda muutuvate oludega, planeerida, kaasata teisi osakondi, et näiteks tarneahela tuleviku väljakutseid arvestades saaksid ka tootearendus ja müük toetada tulevasi õigeaegseid klienditarneid.

Kui heita pilk su taustale, siis kõlama jäävad sellised suurtööstused nagu Stora Enso või Ericsson. Millised on su senise karjääri jooksul kujunenud isiklikud põhitõed, veendumused või reeglid, millest juhina tegevuses ja otsustes lähtud?

Suurkorporatsioonide ja iduettevõtete tegemised on ikka väga kontrastsed. Üleminek ühelt teisele nõuab kohanemist, kuid mind ennast just köitiski see, et iduettevõttes ei olegi kõik veel paigas ja võimalik on ise nii palju luua ja ära teha ning oma töö vilju kohe vahetult ka näha. Mõlemad kogemused on aga väärtuslikud.

Suurkorporatsioonides on väljakujunenud protsessid ja süsteemid, mis tagavad sujuva ja optimaalse töö, minimeerivad vigade teket. Teatud suurusega ettevõtete jaoks on need ka möödapääsmatud. Samas piiravad väga sisse töötatud süsteemid paindlikku ja kiiret tegutsemist.

Iduettevõtete kiire kasvu juures on tegemistel tempo peal, pidevalt on vaja oludega kohaneda ja lähenemisi protsessidele muuta. Seega fookust jagub kogu aeg vaid kõige olulisemale ning see tagab väga tõhusa tegutsemise.

Seega leian, et ühest küljest on vaja tagada piisavad protsessid ja süsteemid ning hea keskkond, et värvatud parimad inimesed saaksid ettevõtet edasi viia. Teisest küljest arvan, et olenemata ettevõtte suurusest tuleks kogu aeg küsida, miks me midagi teeme, mis tagab parimad tulemused ja kuidas tegutseda kõige tõhusamalt. Olemasolevas süsteemis ei tohiks muutuda liiga mugavaks. Mina oma otsustes ja tegevustes püüan neid küsimusi pidevalt küsida ja seeläbi kõige paremini toimida.

Brit Vaga esineb 18.-19. mail toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil "Mõõdame!", kus räägib iduettevõtte Comodule´i tarneahela kujunemisest ja tulemuslikkuse võtmeteguritest.

Programmi leiate SIIT ja registreerida saab SIIN.

Kui globaalseid tarneahelaid põgusalt analüüsida, siis millised pudelikaelad sealt praegu vastu vaatavad? Milliseid mõjusid oled koroonakriisi ajal märganud?

Tarne­ahelad on hetkel igas valdkonnas pea peale pööratud ja see ongi eelkõige seotud koroonakriisi mõjudega, mis on tarneahelatesse jõudnud väikese hilinemisega. Ettevõtetel on raskusi toodete ja komponentide kättesaadavusega. Ühelt poolt on see seotud sellega, et koroonakriis tekitas täiendavat nõudlust uute valdkondade vastu. Näiteks kasvas vajadus igasuguste sporditarvete, jalgrataste, kodu- ja aiatööriistade ning muu tarbeelektroonika järele.

Seega neid tooteid pakkuvatel ettevõtetel tekkisid probleemid materjalide üldise saadavusega. Näiteks rattatööstuses on globaalselt puudu praktiliselt kõikidest põhilistest rattaosadest. Elektroonika puhul on nii suure nõudluse kasvu juures hakanud puudu jääma täitsa algsetest toormaterjalidest – näiteks ränist ja vasest.

Osaliselt on olukord seotud ka sellega, et koroonakriisi alguses viisid tootjad oma toodangumahtusid alla, kuid hilisemal nõudluse kasvul ei jõutud neid piisavalt kiiresti üles tagasi viia. Nõudlus ületas pakkumise, tekkinud komponentide puudujäägid kandusid tarneahela ühtedelt lülidelt edasi järgmistele, mistõttu tarneajad ning hinnad kasvasid. See olukord tekitas aga paanikat, mistõttu ettevõtted on hakanud oma laovarusid suurendama, seeõttu jaotuvad hetkel komponendid ebaühtlaselt ja mitte reaalse nõudluse alusel. See näiteks iseloomustabki eelkõige elektroonikatööstust.

Loe lisaks
Pärnu Tarneahelakonverentsi peaesineja on Len Pannett

Paljudele teeb kogu selle olukorra keerulisemaks ka see, et transpordilahendused on hetkel piiratud ja hinnad kasvanud. Aasiast importides ei ole piisavalt tühje merekonteinereid ja vähenenud lennuliikluse tõttu on ka lennutransport piiratud. Meie Comodule’is keskendusime komponentide hankimisele lähipiirkonnast juba enne koroonakriisi ja meil on hetkel sellevõrra ka veidi lihtsam.

Millised kipuvad üldse olema ettevõtete tarneahelates nõrgimad lülid, millele peaks rohkem tähelepanu pöörama?

Tarneahelates on üheks nõrgimaks lüliks just koostöö teiste tarneahela lülidega, seda nii ettevõtte siseselt kui ka väliselt. Näiteks ettevõtte siseselt on nii tootearenduse, müügi, hankimise kui ka tootmise vahel oluline hea infovahetus. Tootearendus peab oma fookuse seadmisel arvestama müügilt tulevate eeldustega ja kasutama seal ka kulusäästlikke ning kättesaadavaid komponente. Müük peaks oma tegemistes lähtuma hankimise ja tootmise tegelikest võimetest, et kliendi lubadustest kinni pidada.

Hankimine ja tootmine peavad oskama oma võimeid hästi planeerida ja teisi osakondi nendega hästi kursis hoida. Kui kuskil seal ahelas kommunikatsioon ei toimi, siis on probleemid ja ebaefektiivsus kerged tulema.

Rääkides aga välisest koostööst, siis tarnijasuhtlus on võtmetähtsusega, et tagada ettevõtte vajadused. Ka kogu komponentide hetkeline puudujääk tuleneb just ebapiisavast tarnijasuhtlusest. Näiteks elektroonika puhul ei olnud tootjatel 2020. aasta esimeses pooles õiget ülevaadet oma klientide tuleviku nõudlustest ja ennustustest. Seetõttu olid tootmismahud konservatiivsed ning koroonakriisist tuleneva ebakindluse tõttu ei oleks neil olnud lattu tootmine ka mõistlik. Kui nõudlus oleks osapoolte vahel olnud selgem kõikide ahela lülide vahel, siis ei oleks hetkel olukord ehk nii keeruline.

Lisaks on seesama koostöö seotud ka oma vajaduste defineerimisel ja kommunikeerimisel. Kui ettevõte oskab oma nõudmised ja kvaliteedieeldused tarnijale hästi selgeks teha, siis on ka suurem tõenäosus saada vajalikele tingimustele vastav toode. Hetkel on tarneahelates väga palju eeldamist ja see ongi tarneahelate nõrgim lüli.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077