Keila flirdib vesinikuga: viie aasta pärast võiks Keilas sõita vesinikubussid

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson tutvustas eile Komisjoni vesinikustrateegiat, millega peaks vesinikust saama Euroopa Liidu riikide rohelise energia kese.

Vesinikukütuse laiamahuliseks kasutuselevõtuks tuleb lubada Eestisse ehitada rohkem tuuleparke, sest see on üks vähestest viisidest nö rohelise vesiniku tootmiseks. Üleminekut vesinikuenergia kasutamisele tuleks kiire edu saavutamiseks alustada ühistranspordist, kirjutab ettevõtja Raivo Vare Arenguseire Keskuse blogis.

„Vesinikuenergia omab suurt potentsiaali ka 2030+ kliimapoliitika eesmärkide täitmisel ning mõistame, et ettevalmistusi tuleb teha juba selle kümnendi alguses,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

„Minu põhiline mõte on, et äkki saab teha midagi teisiti. Näiteks valmistame ette uuringut, kas meil oleks võimalik ehitada endale Eestis ise vesinikuvedur. Mis on see takistus, miks Eestis ei võiks sõita ringi vesinikurongid? Või vedurid ilma juhita,“ ütleb ASi Operail juht Raul Toomsalu, kes on tänu „raamist väljas“ mõtlemisele suutnud viia riigiettevõtte korralikku kasumisse ning pannud naabrid kadedusest enda järel luurama.

Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.