Keila flirdib vesinikuga: viie aasta pärast võiks Keilas sõita vesinikubussid

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson tutvustas eile Komisjoni vesinikustrateegiat, millega peaks vesinikust saama Euroopa Liidu riikide rohelise energia kese.

Vesinikukütuse laiamahuliseks kasutuselevõtuks tuleb lubada Eestisse ehitada rohkem tuuleparke, sest see on üks vähestest viisidest nö rohelise vesiniku tootmiseks. Üleminekut vesinikuenergia kasutamisele tuleks kiire edu saavutamiseks alustada ühistranspordist, kirjutab ettevõtja Raivo Vare Arenguseire Keskuse blogis.

„Vesinikuenergia omab suurt potentsiaali ka 2030+ kliimapoliitika eesmärkide täitmisel ning mõistame, et ettevalmistusi tuleb teha juba selle kümnendi alguses,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

„Minu põhiline mõte on, et äkki saab teha midagi teisiti. Näiteks valmistame ette uuringut, kas meil oleks võimalik ehitada endale Eestis ise vesinikuvedur. Mis on see takistus, miks Eestis ei võiks sõita ringi vesinikurongid? Või vedurid ilma juhita,“ ütleb ASi Operail juht Raul Toomsalu, kes on tänu „raamist väljas“ mõtlemisele suutnud viia riigiettevõtte korralikku kasumisse ning pannud naabrid kadedusest enda järel luurama.

Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.