Keila flirdib vesinikuga: viie aasta pärast võiks Keilas sõita vesinikubussid

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson tutvustas eile Komisjoni vesinikustrateegiat, millega peaks vesinikust saama Euroopa Liidu riikide rohelise energia kese.

Vesinikukütuse laiamahuliseks kasutuselevõtuks tuleb lubada Eestisse ehitada rohkem tuuleparke, sest see on üks vähestest viisidest nö rohelise vesiniku tootmiseks. Üleminekut vesinikuenergia kasutamisele tuleks kiire edu saavutamiseks alustada ühistranspordist, kirjutab ettevõtja Raivo Vare Arenguseire Keskuse blogis.

„Vesinikuenergia omab suurt potentsiaali ka 2030+ kliimapoliitika eesmärkide täitmisel ning mõistame, et ettevalmistusi tuleb teha juba selle kümnendi alguses,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

„Minu põhiline mõte on, et äkki saab teha midagi teisiti. Näiteks valmistame ette uuringut, kas meil oleks võimalik ehitada endale Eestis ise vesinikuvedur. Mis on see takistus, miks Eestis ei võiks sõita ringi vesinikurongid? Või vedurid ilma juhita,“ ütleb ASi Operail juht Raul Toomsalu, kes on tänu „raamist väljas“ mõtlemisele suutnud viia riigiettevõtte korralikku kasumisse ning pannud naabrid kadedusest enda järel luurama.

Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.