EKRE esimees Mart Helme teatas raadiosaates „Räägime asjast“, et Rail Balticu raudteeprojekt edasi ei lähe. Siseministri sõnul on suurprojekti aeglane kulg tingitud suuresti nende erakonna vastuseisust, kirjutab
Postimees.

- EKRE esimees Mart Helme.
- Foto: Liis Treimann
Tänavu veebruaris kordasid kolme Balti riigi peaministrid üle soovi Rail Baltic õigel ajal valmis ehitada. Jüri Ratas andis seejärel riigikogu infotunnis teada, et käimas on projekteerimisfaas ning aktiivselt tegeletakse maade omandamisega.
See on pannud muretsema Rail Balticu vastased: EKRE esimehe Mart Helme sõnul on nad saanud ka enda endistelt liitlastelt suuri etteheiteid, et neil pole õnnestunud Rail Balticut peatada. Vanema Helme sõnul pole aga nende toetajatel põhjust muretsemiseks.
„Tegelikult Rail Baltic ei lähe edasi. Jah, ostetakse küll maid ja istuvad mingid tüübid, kes saavad korraliku palka, kuid tegelikult projekt seisab. Ja see on suurel määral tänu sellele, et meie oleme ta seisma pannud,“ sõnas Mart Helme raadiosaates.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Helme väljaütlemist kritiseeris teravalt Europarlamendi saadik Urmas paet, kelle sõnul pole Rail Balticu projektiga veiderdamine ELi suhtes korrektne. Majandusminister Taavi Aas seevastu kinnitas Eesti Päevalehe
arvamusloos, et EKRE ei ole Rail Balticu projekti lõhkunud, pigem vastupidi.
"Keskkonnaminister Rene Kokk mõtles kaasa, kuidas ühendust Euroopaga ehitada keskkonnasäästlikumalt ja rahandusminister Martin Helme seisis Euroopa Liidus uue perioodi rahajagamisel Rail Balticu eest niisama kindlalt, nagu Antant´i Läänerinne," kirjutas Aas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi koroonakriis on halvanud suurema osa Euroopa majandusest, usub mõne kuu eest RB Raili juhatusega liitunud 35aastase projektijuhtimiskogemusega Briti tippjuht Mark Loader, et vägagi algusjärgus olev Baltimaade ühisprojektist võib saada kohaliku majandusruumi taaskäivitaja.
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.