Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektriautod koguvad tasapisi populaarsust
Aasta 2019 hakul oli Eestis registreeritud ligi 746 500 sõiduautot, neist 7598 olid elektri- või hübriidsõidukid. Elektrisõidukeid oli 1254, mida oli 5% rohkem kui aasta varem. Aastaga tegi jõudsa ehk tervelt 35% hüppe registreeritud hübriidsõidukite arv.
Elektrilisi ja hübriidsõidukeid on viimastel aastatel tulnud Euroopa Liidus (EL) tänavatele ja maanteedele pidevalt juurde. Aastal 2017 oli EL riikides registreeritud 262 miljonit sõiduautot. Umbes 2 miljonit (0,8%) neist olid elektriautod või hübriidelektrisõidukid, mida saab kasutada koos bensiini- või diiselmootoriga. Hübriid-elektriautosid oli 1,5 miljonit ehk ligi seitse korda rohkem kui 2013. aastal (0,2 miljonit). Sõiduautode arv kokku suurenes EL-s viie aastaga 6%.
ELi riikidest, mille kohta andmed on kättesaadavad, oli 2017. aastal viis riiki, kus üle 1% registreeritud autodest olid elektri- või hübriidsõidukid: Rootsi (2,4%), Poola (1,9%), Ühendkuningriik (1,5%), Prantsusmaa (1,4%) ja Belgia (1,2%). Enim on ELis registreeritud elektri- või hübriidsõidukeid Ühendkuningriikides (460 119), Prantsusmaal (450 378) ja Poolas (428 260).
Eurostati viimaste andmete järgi töötas EL riikides aastal 2017 üle poole sõiduautodest bensiiniga. Alternatiivseid kütuseid, nagu elektrit, maagaasi, bio- ja muid kütuseid kasutati sõiduautodes kõige rohkem Poolas (15%), Leedus (9%), Itaalias ja Lätis (mõlemas 8%).
Elektriautode müügi tipp
Elektriautod leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid. Hitiks muutusid elektriautod 20. sajandi alguses. Nende käsitsemine ja sõidumugavus tegid bensiiniautole silmad ette. Elektriautode müügi tipp maailmas oli aasta 1912.
Sel sajandivahetusel ilmusid maanteedele ka esimesed hübriidautod, mis töötasid nii elektri- kui ka bensiinimootoriga. Odava nafta ülekülluse tõttu jäid aga järgnevatel kümnenditel elektriautod tagaplaanile. Ülemaailmne energiakriis 1970-ndatel suurendas taas üldsuse huvi elektriautode vastu.
Eelmise sajandi viimasel kümnendil hakati aktiivsemalt tähelepanu pöörama keskkonnale ja säästvale arengule. Sellest ajast on pidevalt elektriautosid täiustatud ja keskendutud ökonoomsuse suurenemisele.
Eesti teedele ilmusid esimesed tänapäevased elektriautod elektromobiilsuse programmi algatusel 2011. aastal, mille järel rajati laadimistaristu ja 2014. aastal lisandus toetuse abil üle pooletuhande elektriauto.
Plussid ja miinused
Elektriautod on tavaautodest märgatavalt kallimad, peamiselt kergitab nende hinda aku. Elektriauto sõidukilomeeter maksab jällegi mitu korda vähem kui sisepõlemismootoriga auto oma, sellega sõites kaasneb vähem müra ega teki heitgaase.
Hetkel kuum
Elektriautode peamisteks miinusteks võib pidada suurt ajakulu akude laadimisel, laadimiskohtade paiknemist ja väikest sõiduulatust, eriti talvistes oludes.
Hübriidautod kasutavad sõitmiseks mitut energiaallikat – elektri- ja sisepõlemismootorit. Hübriidsõidukid on efektiivsemad kui tavalised bensiini- või diiselmootoriga sõidukid ja need toodavad vähem heitmeid.
Riik annab elektriautodele hoogu juurde
Aastal 2017 oli rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmetel maailmas kasutusel umbes 3,1 miljonit elektriautot, kümne aasta pärast aga oodatakse teedele juba üle 100 miljoni elektriauto. Sellele aitavad kaasa poliitikad, mis soodustavad elektriautode kasutuselevõttu. IEA andmetel jääb siiski küllaltki palju ruumi ka sisepõlemismootoriga autodele. Aastail 2035–2040 peaks autode koguarv ulatuma planeedil 2 miljardini.
Hiljuti astus Eesti riik suure sammu, et aidata kaasa keskkonnasõbralikemate elektrisõidukite levikule. Vastu võeti elektrisõidukite toetusmeede. Äsja avas keskkonnainvesteeringute keskus ka taotlusvooru elektriliste sõidukite ostutoetusteks. Toetuste kogusumma on 1,2 miljonit eurot ning see on eelkõige mõeldud transpordiettevõtetele. Selle summa eest on võimalik soetada kuni 240 elektriautot. Jääme huviga ootama tulevikustatistikat, mis näitab, kuivõrd suudavad sellised meetmed meie riigis elektriautode menu suurendada.
Seotud lood
Eelmisel nädalal Tallinna lauluväljakul toimunud kliimaneutraalsuse konverentsi vestlusringis tõdeti, et kui riik otsustavalt oma maksupoliitikaga ei sekku, on aastaks 2050 transpordisektori süsinikuneutraalseks muutmine suhteliselt ebareaalne eesmärk.
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.
Enimloetud
1
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Viimased uudised
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Detsembri ekspordiveduriks osutusid väärismetallid
Konverentsid
Hetkel kuum
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele