Läti tegutseb, Eesti arutab: Venemaaga kauplevate firmade nimekirja tegemine toppab

„Praegune aeg on meil pärast sõja algust Ukrainas kõige keerulisem,“ tunnistas Ace Logistics Groupi tegevjuht Andres Matkur sel nädalal toimunud Kriisikindluse konverentsil. „Kui sõda algas, olid Venemaa peamised sihtmärgid sõjalised või taristuobjektid, nüüd hävitatakse täiesti valimatult tsiviilobjekte ning ka kaks meie allhankeladu on juba maha põlenud.“

Läti transpordiministeerium saatis valitsusse eelnõu, mis keelaks alates 2027. aastast regulaarse ja juhuveo rahvusvahelise bussiga Venemaale ja Valgevenesse, samuti transiidi läbi Läti territooriumi nendesse riikidesse.

Läti ja Leedu võivad täielikult keelata Venemaa vilja transiidi oma sadamate kaudu. Sellise otsuse ajendiks oli tarnete järsk kasv pärast seda, kui Ukraina rünnakud muutsid märkimisväärse osa Venemaa sadamataristust töövõimetuks.

On märgiline, et Incotermsi 90. aastapäev langeb just praegusesse suure ebakindluse aega. Mida vähem on makrotasandil stabiilsust ja etteaimatavust, seda olulisemad on mikrotasandil selged kokkulepped, nendib Eesti tunnustatuim Incotermsi koolitaja PhD Tiit Tammemägi.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.