RB Rail AS tellimusel on valminud keskkonnamõju hindamise programm Rail Baltica trassilõigule Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini. Programmi avalik väljapanek kestab kolm nädalat ning on 11. novembrini küsimustele, kommentaaridele ja ettepanekutele avatud.
- Rail Baltica eskiis. Foto: Hendrikson & Ko
Rail Baltic Estonia OÜ keskkonnajuht Roland Müür selgitab, et keskkonnamõju hindamise programm on esimene etapp keskkonnamõju hindamise protsessist ja alusdokument keskkonnamõju hindamisele.
„Programm kirjeldab Rail Baltica raudteetrassi ehitamise ja kasutamisega seotud võimalikke keskkonnamõjusid, eeldatavaid mõju allikaid ning mõjuala suuruseid,“ toob ta välja. Kõikide programmis esitatud mõjuvaldkondade (nt elurikkus ja tervis) ja mõjutatavate keskkonnaelementide (nt loomastik, taimestik, põhja- ning pinnavesi) osas hinnatakse Rail Baltica rajamisega kaasnevat ehitus- ja kasutusaegset keskkonnamõju. Samuti võimalikku koosmõju teiste piirkonnas olevate objektide ning tegevustega.
Keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek kestab kolm nädalat, mille jooksul on võimalik kirjalikult esitada küsimusi, omapoolseid kommentaare ja ettepanekuid. Väljapanekule järgneb 25. novembril kell 16-19 Kohila Gümnaasiumis avalik arutelu. „Ootame kõiki huvilisi mõtteid jagama. Selleks, et arendada Rail Baltica taristuprojekti koostöös, on kohalike elanike tagasiside hindamatu väärtusega,” ütles Müür.
Keskkonnamõju programmi kinnitamisele järgnevad keskkonnamõju hindamised, mis toovad välja raudteetrassi ehitus- ja kasutusaegse keskkonnamõju. Müüri sõnul on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda teavet kavandatava tegevuse, alternatiivsete võimaluste ning nendega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude kohta. Samuti pakkuda objektiivset informatsiooni sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ja edendada säästvat arengut. “Keskkonnamõju
hindamise protsess viiakse läbi paralleelselt raudtee põhiprojekti koostamisega. On oluline, et suudaksime projekti võimalikult varajases faasis leida lahendused, mis aitavad vältida või minimeerida raudteest tulenevaid mõjusid,” sõnas Müür.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustajana langetas käesoleva aasta 29. märtsil otsuse algatada kaheksale Rail Baltica raudteelõigule Eestis ehitusprojekti keskkonnamõju hindamised. Tänaseks on keskkonnamõju hindamise programmi eelnõud valminud kolmele Rail Baltica trassilõigule kaheksast.
Lõigule Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini on asjaomased asutused esitanud juba oma seisukoha, mille alusel programmi eelnõud täiendati ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldab avaliku väljapaneku alates 21. oktoobrist. Programm on leitav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
dokumendiregistris, arendaja
kodulehel ning Skepast ja Puhkim OÜ kodulehel. Küsimusi, ettepanekuid ja kommentaare saab esitada otsustajale kirjalikult aadressile
[email protected].
Keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu trassilõigule Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini esitas Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile RB Rail AS. Eelnõu koostajaks on IDOM Consulting, Engineering, Architecture, kes on tunnustatud Hispaania insenerifirma koostöös Eesti juhtiva infrastruktuuri-, planeeringute- ja keskkonnavaldkonna konsultatsiooniettevõttega Skepast&Puhkim OÜ.
Lepingu kohaselt peab keskkonnamõju hindamine lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini olema teostatud ning tulemused esitatud 2021. aasta alguseks.
Seotud lood
Rail Balticu Eesti trassi põhiprojekteerimise käigus on planeeritud ühtekokku 13 peatust, neist kaks rahvusvahelised ja 11 regionaalsed. Viimaste väljaehitamiseks raha leidmine on riigi ja kohalike omavalitsuste järgmine ülesanne.
Tallinna lähipiirkonnas on ida-läänesuunalise reisirongiliikluse ja kaubaveo arendamiseks kaks võimalikku põhimõttelist raudteekoridori. Üks neist kulgeks lõuna poolt, ositi paralleelselt Rail Balticaga ning teine variant oleks kasutada juba suures osas olemasolevat põhjapoolse koridori infrastruktuuri läbi Ülemiste ning Järvevana tee.
Valminud on Rail Baltica ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programmi eelnõud trassilõikudele Hagudist Rapla ja Pärnu maakonna piirini ning Rapla ja Pärnu maakonna piirist Tootsini.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.