Tallinna lähipiirkonnas on ida-läänesuunalise reisirongiliikluse ja kaubaveo arendamiseks kaks võimalikku põhimõttelist raudteekoridori. Üks neist kulgeks lõuna poolt, ositi paralleelselt Rail Balticaga ning teine variant oleks kasutada juba suures osas olemasolevat põhjapoolse koridori infrastruktuuri läbi Ülemiste ning Järvevana tee.
Aas: Rail Baltic peab arvestama potentsiaalse Tallinna ringraudteega
  • Foto: Postimees/Scanpix
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis Rail Baltic Estoniale suunise arvestada Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud perspektiivse põhimõttelise lõunapoolse raudteekoridori ruumivajadusega, et säiliks Tallinna lähipiirkonnas ida-läänesuunalise reisirongiliikluse arendamiseks kaks võimalikku raudteekoridori.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul tuleks tulevikus arvestada Tallinna võimaliku ringraudteega, et säiliks võimalus suunata Tallinna kesklinnast ohtlikud veosed eemale. „Esialgu lahendatakse Tallinna lähipiirkonnas reisijate liikumisvajadus Rail Baltica kohalike peatustega ning kui tulevikus tekib nõudlus ja ressursside olemasolu, et luua raudteeühendused kohtadesse, mida ei kata olemasolev raudtee ega loodav Rail Baltic, siis on oluline, et rööbastranspordi arendamiseks oleks rohkem kui üks variant, mida analüüsida,“ lisas Aas.
Lõunapoolse perspektiivse raudtee ruumivajaduse võimaldamiseks tegi MKM OÜ-le Rail Baltic Estonia ettepaneku, et nad arvestaksid RB põhiprojekti koostamisel Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud perspektiivse põhimõttelise raudteekoridoriga. MKM soovib RB projektis täiendava vaba ruumi võimaldamist Luige peatuse jalakäijate sillal; Kangru eritasandilisel liiklussõlmel; Raudalu ökoduktil; Põdra tee, Rukki tee, Tallinn-Tartu maantee, Põrguvälja tee ja Raeküla tee eritasandilistel ristmikel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele