Aas: Rail Baltic peab arvestama potentsiaalse Tallinna ringraudteega

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis Rail Baltic Estoniale suunise arvestada Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud perspektiivse põhimõttelise lõunapoolse raudteekoridori ruumivajadusega, et säiliks Tallinna lähipiirkonnas ida-läänesuunalise reisirongiliikluse arendamiseks kaks võimalikku raudteekoridori.

Foto: Postimees/Scanpix

Tallinna lähipiirkonnas on ida-läänesuunalise reisirongiliikluse ja kaubaveo arendamiseks kaks võimalikku põhimõttelist raudteekoridori. Üks neist kulgeks lõuna poolt, ositi paralleelselt Rail Balticaga ning teine variant oleks kasutada juba suures osas olemasolevat põhjapoolse koridori infrastruktuuri läbi Ülemiste ning Järvevana tee.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul tuleks tulevikus arvestada Tallinna võimaliku ringraudteega, et säiliks võimalus suunata Tallinna kesklinnast ohtlikud veosed eemale. „Esialgu lahendatakse Tallinna lähipiirkonnas reisijate liikumisvajadus Rail Baltica kohalike peatustega ning kui tulevikus tekib nõudlus ja ressursside olemasolu, et luua raudteeühendused kohtadesse, mida ei kata olemasolev raudtee ega loodav Rail Baltic, siis on oluline, et rööbastranspordi arendamiseks oleks rohkem kui üks variant, mida analüüsida,“ lisas Aas.

Lõunapoolse perspektiivse raudtee ruumivajaduse võimaldamiseks tegi MKM OÜ-le Rail Baltic Estonia ettepaneku, et nad arvestaksid RB põhiprojekti koostamisel Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud perspektiivse põhimõttelise raudteekoridoriga. MKM soovib RB projektis täiendava vaba ruumi võimaldamist Luige peatuse jalakäijate sillal; Kangru eritasandilisel liiklussõlmel; Raudalu ökoduktil; Põdra tee, Rukki tee, Tallinn-Tartu maantee, Põrguvälja tee ja Raeküla tee eritasandilistel ristmikel.

„Rail Baltica puhul on läbi viidud uuringud, mis ütlevad, et selle ehitamine on mõistlik ja lahendab reaalseid probleeme, ringraudtee puhul seda infot hetkel pole. Elame teadmises, et transiidimahud on 10 aasta taguse ajaga kukkunud 3 korda ning näha ei ole ka suurt kasvu tulevikuks,“ märkis Aas. „Sellegipoolest peame mõtlema ka Paldiski peale ning ringraudtee võib muutuda selle piirkonna arengu jaoks võtmeteguriks,“ ütles Aas. RB ja ringraudtee on kaks eri staadiumis olevat arendust – RB puhul on eriplaneeringud kehtestatud, ringraudtee puhul on olemas vaid üldine planeerimislahendus.

Laienduste rajamisega kaasnevad kulud on kavas katta Euroopa Ühendamise Rahastu toetuse kaasabil, sarnaselt teiste Rail Baltica projekti raames tehtavate investeeringutega.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150