Rail Balticu Eesti trassi põhiprojekteerimise käigus on planeeritud ühtekokku 13 peatust, neist kaks rahvusvahelised ja 11 regionaalsed. Viimaste väljaehitamiseks raha leidmine on riigi ja kohalike omavalitsuste järgmine ülesanne.
Järvakandi jaama eskiis.
  • Järvakandi jaama eskiis.
  • Foto: Rail Baltic
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on põhimõtteline otsus tehtud, et kiirel raudteel hakkavad liikuma ka regionaalsed rongid ning nende jaoks rajatakse kohalikud peatused. “Rahvusvaheline raudtee võib anda korraliku arengutõuke ka selle äärde jäävatele asulatele, aga see eeldab head liinivõrku, läbimõeldud taristut ja piisava regulaarsusega rongiliiklust,” rääkis Aas.
“Lisaks on tänapäevane elektrifitseeritud raudtee ka keskkonnaprojekt, mis aitab ühe pusletükina täita Eesti osa kliima parendamises. Rail Baltic on elektrifitseeritud raudtee ja kui kaubad liiguvad maanteelt ning inimesed autodest ja lennukitelt raudteele, on transpordi jälg keskkonnale oluliselt väiksema mõõduga. Teisalt on analüüsikoht, kas kohalike peatuste rajamist oleks võimalik rahastada CO2 kvoodi müügist, Euroopa toetustest või teistest riigieelarvelistest allikatest,” selgitas Aas. „Kohalikud peatused tulevad, kuid peame jõudma kokkuleppele nende rahastamisallikate osas.“
RB projekti eestvedajate sõnul eeldab kohalike peatuste taristu väljaehitamine riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööd juba praegu, et võimaldada parim inimeste liikumisharjumuste ja ootustega arvestav lahendus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele