Kabotaažvedude maht Euroopas aina kasvab

Eurostati andmetel kasvas kabotaažvedude maht aastatel 2013–2017 tervelt 43 protsenti ning 2017. aastal viidi peaaegu 46 protsenti kõigist Euroopa Liidu kabotaažidest läbi Saksamaal, suurimad vedajad teistes riikides on poolakad.

Veofirmad kasutavad aina enam võimalust teha sihtriigis veel kolm lisavedu.  Foto: pexels

Jaga lugu:

Samas on kabotaažveod ELis väga rangelt reglementeeritud ning nende täitmata jätmine võib kaasa tuua karmid karistused, kirjutab trans.info. Näiteks Saksamaal on trahvid selliste rikkumiste eest keskmiselt 5000 eurot. Esimene rikkumine toob reeglina kaasa 1000 euro suuruse trahvi, kuid korduvate rikkumiste korral võib see olla isegi kuni 20 000 eurot.

Prantsusmaal karistatakse kabotaažiseaduste rikkumiste eest rahatrahviga kuni 15 000 eurot. Lisaks sellele arestitakse sõiduk, kuni vedaja vastab kõikidele kehtivatele eeskirjadele. Jämedate ja korduvate rikkumiste korral võib ettevõte saada ka Prantsusmaal ajutise kabotaažikeelu.

Hispaanias, nagu ka Saksamaal, kehtestatakse sanktsioonid ebaseadusliku kabotaaži eest mitte ainult vedajale, vaid ka ettevõttele, kes tellis vastava teenuse. Pole vahet, kas ta on vedaja, ekspediitor või saatja. Vedajale võidakse määrata 4001 euro suurune trahv ja tellijale 2001 eurot.

Poola vedajad kabotaažis esikohal

Kabotaažvedajate osakaal riigiti teistes ELi riikides

Poola39,7%

Rumeenia8,7%

Hispaania6,2%

Leedu5,7%

Bulgaaria4,8%

Holland4,3%

Saksamaa3,7%

Luksemburg3,6%

Slovakkia3,1%

Portugal3,0%

Ülejäänud liikmesriigid17,4%

Allikas: Eurostat

ELi määrustele vastavalt on kabotaaž lubatud kahel puhul: kabotaaž riigis, kus rahvusvahelised veod esmakordselt lõpetati ning kabotaaž teistes liikmesriikides pärast rahvusvahelise veose mahalaadimist.

ELi määruse nr 1072/2009 sätte esimeses versioonis on sätestatud, et 7 päeva jooksul pärast viimast laadimist kauba sihtriigis, saab vedaja teha veel kolm kabotaažvedu. Teises variandis võib vedaja teostada kabotaaži naaberriikides kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil veok saabub ilma lastita riigi territooriumile.

Küll aga on siin üks erand: pärast kauba vedu ELi liikmesriigist ELi mittekuuluvasse riiki (näiteks Šveitsi) ja pärast seal mahalaadimist pole võimalik enam naasta tühjalt ELi liikmesriiki ning kasutada seal kabotaaži võimalust. Seda teadmatust kasutavad trans.info andmetel usinalt trahvide määramisel ära näiteks Prantsuse politseinikud.