06.02.19, 10:49

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaubavedu sadamates ja raudteel kasvas

Eesti sadamates käideldud kaubamaht kasvas mullu statistikaameti andmetel 35,9 miljoni tonnini, mida on 3% rohkem kui 2017. aastal. Raudtee kaubamaht kasvas võrreldes 2017. aastaga 2% ehk 27,8 miljoni tonnini.

Logistikauudised.ee

Raudtee kaubaveod on kergel tõusul.
Foto: Terje Lepp, Eesti Päevaleht/Scanpix

Laevade lastimine moodustas 2018. aastal sadamate kaubamahust ligi kaks kolmandikku ehk 24,5 miljonit tonni ja lossimine 11,4 miljonit tonni. Mullusega võrreldes lastiti sadamates 4% ja lossiti 1% rohkem kaupa, märgitakse statistikaameti ajaveebis.

Pärast viimase kümnendi kaubaveo mahtude maksimumi saavutamist sadamates 2011. aastal, hakkas kaubamaht langema ning viie aastaga oli see vähenenud ligi 30%. Alates 2017. aastast on toimunud kaubaveo mahtude ühtlane suurenemine nii sadamate kaudu kui ka avalikul raudteel.

"Möödunud aasta viimase kolme kvartali andmete põhjal saab väita, et kaupade laevale lastimise mahu suurenemist on mõjutanud transiitkaupade veo suurenemine raudteel, seda peamiselt naftatoodete veo arvelt. Samal ajal on suurenenud ka segakaupade ja põllumajandustoodete lastimise maht," märgib ameti analüütik Meila Kivisild.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaubaveo maht raudteel suureneb jätkuvalt

Suurima osa raudtee kaubamahust (üle 60%) moodustasid riigisisesed veod, mis moodustasid möödunud aastal kokku 17 miljonit tonni (langus 6%). Veosed avalikul raudteel ulatusid 2018. aastal 13,5 miljoni tonnini, millest ligi 80% moodustasid rahvusvahelised veod.

Transiitkauba vedu moodustas sellest 9,1 miljonit tonni. Raudteekaubaveo maht on suurenenud enim transiitkauba veo tõttu, mis oli viiendiku võrra suurem mullusega võrreldes. Import ja eksport suurenesid vastavalt 3% ja 10%.

Võrreldes 2011. aastaga on raudtee kaubamaht vähenenud 1,7 korda, sh transiitkauba vedu 2,5 korda. 2011. aastal veeti raudteel 48,3 miljonit tonni kaupa, millest üle poole moodustas transiitkaupade vedu (2018. aastal oli see kolmandik).Transiitkauba veo vähenemine võrreldes 2011. aastaga on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab kauba saatmiseks välisriikidesse raudtee asemel üha rohkem sadamaid.

Möödunud aasta viimase kolme kvartali andmete põhjal saab öelda, et üle poole raudteel veetavast kaubast hõlmab toornafta ja põlevkivi, millest enamik on riigisiseselt transporditava põlevkivi vedu. Olulise osa raudteevedudest annavad ka lämmastikuühendid ja väetised (v.a looduslikud väetised) ning vedelad rafineeritud naftatooted.

Logistikauudised.ee

Seotud lood

Sisuturundus

02.10.25, 13:57

Raben Eesti logistikateenused vastavad kohalikele vajadustele, aga Euroopa mõõtkavas

Kui Raben Eesti alustas 2004. aastal tegevust kaheliikmelise meeskonnaga, ei osanud keegi arvata, et ettevõttest kasvab kiiresti üks tugevamaid tegijaid kohalikul transpordi- ja logistikaturul. Tänaseks on meeskond oluliselt kasvanud ning lisandunud on mitmekülgne teenusteportfell, mis võimaldab pakkuda lepingulist logistikat, siseriiklikku ja rahvusvahelist transporti, jahutatud toidukaupade logistikat, mere- ja õhutransporti ning intermodaalset transporti läbi ettevõtte filiaalide erinevates riikides.