23. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Õliühingu tegevjuhi Magnus Brauni sõnul vastab tõele, et aktsiiside langetamisel vähenevad ka eelarvetulud, kuid seda siiski lühiajaliselt.

„Poliitikud peavad eelarvet tehes vaatama numbritest kaugemale või siis vähemalt arvestama kaudseid näitajaid, nagu üldine elukalliduse tõus või ettevõtete järjest kasvavad üldkulud. Kui tarbimine tuleb tagasi Eesti Maksu-ja Tolliameti käeulatusse, hakkavad tulud koheselt uuesti kasvama. Meie dialoogis nii peaministri kui Rahandusministeeriumiga on kogu diskussiooni objektiks olnud prognoos, millise aja jooksul tulud taastuvad,“ ütles Braun.  

Õliühingu tegevjuhi sõnul ei tohiks ära unustada, et kui aktsiise langetatakse, siis inimestele jääb rohkem raha kätte.

"Riik kas usaldab oma inimesi või ei usalda. See on kõige praktilisem võit igale Eestimaa inimesele, sest kütuseaktsiis sisaldub pea igas ostu või teenuse hinnas. Eesti Õliühing hindab kõrgelt dialoogi, mida on riigiasutustega peetud. Suhtumine on olnud mõlemalt poolt avatud ja just seepärast soovib Eesti Õliühing oma klientide, eeskätt transpordiettevõtete ja eratarbijate poolt välja öelda, et aktsiiside langetamine peab püsima päevakorral ja mida varem see ära tehakse, seda väiksem on kahju Eesti majanduse konkurentsivõimele," ütles Braun.  

Peaminister Jüri Ratas tõdes sel nädalal Riigikogus rahvasaadikute küsimustele vastates, et Eesti transpordifirmad on kõrgema aktsiisi tõttu kaotanud turuosa Läti ja Leedu firmadele, kuid aktsiisi langetamine ei tule teemaks enne veebruari lõppu, kui valmib vastav uuring.