Maanteeameti peadirektor Priit Sauk allkirjastas sel nädalal käskkirja, millega määras alates 1. juulist bussipileti hinnaks null eurot kõigis selleks soovi avaldanud maakondades. Kokku on selliseid kümme.

- Liinibuss maanteel.
- Foto: Raul Mee
Alates 1. juulist kehtib nulleurone maakonna bussiliini pilet Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt korraldavatel liinidel Läänemaal.
Maakondades, kus rakendub nulleurone bussipilet, hakkavad vastavad bussid alates 1. juulist kandma sellekohast silti. Sõiduõigus neis bussides ei olene sissekirjutusest.
Liiniveo korraldajad vajavad bussiliini käigushoidmise vajalikkuse hindamiseks statistikat liinil reisijate arvu kohta. Seetõttu tuleb enda sõit registreerida ehk bussi sisenedes valideerida ühiskaart. Kui valideerimisaparaate bussis ei ole, siis väljastab bussijuht sõitjale vastava pileti ehk registreerib sõidu. Ühiskaart maksab kuni kaks eurot ning seda ei isikustata. Valideerimiskaart kehtib kõigis nulleurose pileti üle võtnud maakondades.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maanteeamet on läbi vaadanud taotlused Pärnumaa, Lääne-Virumaa, Harjumaa ning Raplamaa kohta ja ootab argumenteeritud põhjendusi, miks nad soovivad jätkata piletihinnaga, mis on suurem kui null eurot. Viljandimaa ühistranspordikeskuse poolt tehtud otsust ei ole veel Maanteeametile edastatud.
Vabariigi Valitsuse tegevuskavas on ühe olulise punktina välja toodud nulleurose bussipileti kehtestamine kõikidel avaliku teenindamise lepingute alusel teostatavate maakonna- ja naabermaakonda ühendavatel bussiliinidel. Selle eesmärgiks on võimaldada maapiirkondades elavatel inimestele pääseda ligi töökohtadele ja teenusetele ilma, et inimene peaks kütuse või bussipileti peale kulutama suurt osa oma palgast.
Ühistranspordikeskuste poolt hallatavate bussiliinidega saab tutvuda
siin.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees