Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Raudtee veomahud kasvuhoos
Kaubaveomaht Eesti Raudtee taristul kasvas esimese nelja kuu jooksul 7,8%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, ning moodustas kokku 4,82 miljonit tonni, teatas ettevõte.
Foto: Eiko Kink
Kõige enam veeti Eesti Raudtee taristul väetisi, mineraalseid kütuseid ning põlevkivi.
"Eesti transiidimaa kuvand on hakanud taas tõusma. Meie eesmärk on leida uusi projekte," kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee. Ta lisas, et lähikuudel jõuavad nende taristule näiteks Merevaigu- ja Hiina konteinerrongid.
Poola ja Skandinaavia vahel liikuvaid konteinereid ehk Merevaigurongi hakkavad opereerima Leedust AB Lietuvos Geležinkeliai, Lätist LDZ Cargo ja Eestist EVR Cargo. Merevaigurong hakkab käima juulist kaks korda nädalas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Raudtee taristu transiitveod moodustasid esimese nelja kuu jooksul liikunud veostest 3,2 mln tonni, mis on pea 18% kõrgem tulemus kui 2017. aasta samal perioodil. Ka konteinerite veomaht kasvas tugevalt, viimase nelja kuu tulemus moodustas kokku 15 904 TEUd, mis on pea 39% kõrgem tulemus kui eelmisel aastal.
Reisijate arv raudteel on samuti kasvav. Kohalikus ühenduses sõitis rongidega pea 2,5 mln inimest, mis on 8,4% rohkem kui eelmine aasta esimese nelja kuu jooksul. Rahvusvahelist reisirongi kasutas nelja kuu jooksul 35 1000 inimest, mis on tõusnud 12%.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.