Eesti Õliühing sai uue juhatuse

„Hetkel näeme, kuidas varsti juba kriitiline mass kliente hääletab jalgadega viies riigist seeläbi kümneid miljoneid eurosid potentsiaalset maksutulu. Uuenenud Eesti Õliühing soovib olla riigile hea partner, kes aitaks läbi kompetentside ja infovahetuse töötada välja lahendused, mis tagaks stabiilse maksulaekumise kahjustamata sealjuures ettevõtluskeskkonda,“ sõnas Realo.

Eesti Õliühing on juba käivitanud laiema diskussiooni kaasates ettevõtteid ja nende esindusorganisatsioone muudest sektoritest, mida kütuse aktsiisipoliitika otsesemalt mõjutab. Konsultatsioonide eesmärgiks on hinnata laiemalt senise aktsiisipoliitika mõju ettevõtluskeskkonnale ning leida ühised seisukohad, mille pinnalt saaks pakkuda ideid aktsiisipoliitikat senisest mõistlikumaks kujundamiseks. Üheks Õliühingu prioriteediks lähitulevikus on osaleda aktiivselt kütuseaktsiisidega seonduvas diskussioonis ning osutada Maksu- ja Tolliameti koostööpartnerina riskidele, mis kaasnevad ebaproportsionaalselt kõrge aktsiisimääraga.

Jetoili juhatuse liige Deniss Kimmo rõhutas liigkõrge kütuseaktsiisi laiemat mõju majandusele ja tavatarbijale. „Mootorikütused on tooted, mille tarbimist saab tarbija või ettevõte küll piirata, kuid nende täies mahus asendamiseks puuduvad toimivad alternatiivid. Kütuse hind mõjutab otseselt või kaudselt pea kõigi toodete ja teenuste hindu ning seeläbi maksavad mootorikütuste maksutõusu kinni kõik Eestis elavad inimesed olenemata sellest, kas tegemist on autoomanikuga või mitte. Kui pahede maksustamist on alati võimalik mõistlikul moel põhjendada, siis vältimatult vajaliku toote nagu seda on mootorikütus liigkõrge maksustamine ei tundu õiglane ei ettevõtjatele ega tavainimesele, kelle ostujõudu kõrge aktsiis läbi muude toodete kallinemise mõjutab,“ sõnas Kimmo.

Orlen Eesti juhatuse liikme Siret Liivamägi sõnul on küll palju kajastust leidnud piirikaubandus tavatarbijate tasandil, kuid märksa vähem on räägitud ettevõtjate olukorrast. „Teenimatult on avalikus diskussioonis tähelepanuta jäänud Eesti ettevõtjad ja transpordisektor eesotsas autovedajate ning nende klientidega. Ettevõtjate jaoks oli oma tegevuse ümberkorraldamine ning kohandamine naaberriikides tankimiseks keeruline, kuid praeguse Eesti maksupoliitika tõttu möödapääsmatu lahendus. Vahel kipume unustama, et Euroopa Liidu ühisel turul tegutsevad ettevõtted ei konkureeri omavahel vaid riigisiseselt, kuid peavad suutma konkurentsi pakkuda ka oluliselt madalama kulubaasiga ettevõtetele teistest EL riikidest. Koostöös teiste erialaliitudega peame vaeva nägema, et tuua meie  transpordisektori ettevõtjad tagasi Eesti turule. Täna jätavad nad kahjuks suure osa maksurahast lõunanaabritele,“ sõnas Liivamägi.