Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigil pole raha Mäoni neljarealise tee ehitamiseks
Simson tunnistas, et neljarealise tee ehitamiseks Mäoni peab riik kaaluma võimalikke soodsamaid variante, sest rahalist katet kogu projektile ei ole. "Kui me teedeehituses üldse raha ei loeks, kui meil oleks võimalik ellu viia ideaalprogramm, siis kahtlemata ehitataks need teed välja vähemalt põhimaanteede ulatuses, kolmes suunas ja 2+2 laiuses kohe. Paraku isegi Mäoni neljarealise tee ehitamisel ei ole praegusel hetkel pooles mahus veel rahalist katet olemas," ütles minister.
Kitsam tee ja õhem asfalt
Säästumeetmete rakendamine riigile sedavõrd olulises tee-ehituses oli ka põhjuseks, miks Riigikogu liikmed Henn Põlluaas, Martin Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru ja Arno Silla esitasid 18. detsembril 2017 ministrile arupärimise Tallinna-Tartu maantee projekti normidele mittevastavuse kohta.
Arupärijad viitasid asjaolule, et Tallinna-Tartu maantee Kose-Ardu teelõik ja Ardu-Võõbu teelõik on ette nähtud I klassi maanteena, kus projektkiiruseks on arvestatud 120 km/h. Vastavalt tee projekteerimise määrusele peab vastavate teelõikude ristlõige olema iga sõiduraja kohta 3,75 meetrit ning kindlustatud peenra laius 2,5 meetrit.
Arupärijad juhtisid tähelepanu, et kõnealuste teelõikude projektides on aga iga sõidurada hoopis 3,5 meetrit, mis on 25 cm võrra kitsam kui peaks. Sama lugu on kindlustatud peenra laiusega, mis on 2 meetrit, kuid peaks olema 50 cm laiem. Kummagi projekti raames on projekteeritud jätta välja ehitamata viimane kiht asfaltbetooni.
Arupärijad märkisid, et tegemist on kehtivate normide rikkumisega, mille tagajärjel kannatab oluliselt valmiva teelõigu kvaliteet, vastupidavus ja liiklusohutus. Tulenevalt sellest sooviti ministrilt saada selgitusi.
Minister rõhub Rootsi kogemusele
Simson märkis oma vastuses, et majandus- ja taristuministri määrus "Tee projekteerimise normid" lubab kasutada teede projekteerimisel Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale, kui sellega luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks.
„Otsimaks võimalusi piiratud vahendite olukorras saavutada maksimaalset tulemust, on Maanteeamet aastate jooksul uurinud paljude erinevate riikide praktikaid. Sageli kasutatakse Eestis teede projekteerimiseks Rootsi norme, mis tagavad Põhjamaade tasemel liiklusohutuse,“ ütles Simson.
Ta selgitas, et Tartu maantee projekti tegemisel on tee ristlõike valimisel aluseks Rootsis kehtivates teeprojekteerimist käsitlevates juhendmaterjalides toodud sõiduraja ja kindlustatud peenra laiused. „Sõiduradade laius 3,5 meetrit ning kindlustatud peenra laius 2 meetrit võimaldab analoogselt Aruvalla–Kose lõiguga hooajalise lubatud suurima piirkiiruse suurendamist,“ põhjendas minister.
Ta lisas, et Euroopa maanteeametite peadirektorite nõukogu koostatud juhendmaterjalis, mis käsitleb ohutu teega külgnevate alade projekteerimist, on esitatud informatsioon eri riikides kasutatavate teepeenarde laiuste kohta. Ka antud kokkuvõttest selgub, et teepeenar laiusega 2 meetrit on antud lahenduse puhul piisav.
Hetkel kuum
TTÜ teadlane Eestit Rootsiga ei võrdleks
Simson viitas ka Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide seisukohale otstarbekusest lähtuvalt võimalusele maanteekiirustel rajalaiuse vähendamiseks 25 sentimeetri võrra senise 3,75 asemel 3,5 ja senise 3,5 asemel 3,25. „See võimaldaks vähendada ehituskulusid, seejuures liiklusohutust halvendamata,“ märkis Simson.
Minister selgitas, et tänaste väiksemate koormuste juures on võimalik loobuda kõige pealmisest asfaldikihist ning ehitada see siis, kui liikluskoormus seda nõuab. Seega tähendab viimase asfaltbetoonikihi ehitamise edasilükkamine sisuliselt etapiviisilist ehitamist. Ministri sõnul vastab rajatav konstruktsioon tänastele koormustele ning pealmise asfaldikihi ehitamine tulevikus ei põhjusta täna tee läbivajumist.
TTÜ teadlane Tiit Metsvahi tunnistas aga eile ERR-i Aktuaalsele Kaamerale, et seadused lubavad tõepoolest kasutada Põhjamaade norme, kuid sellisel juhul tuleks arvestada kõikide Rootsi tingimustega. "Rootsis, kui selliseid teid teha, väga hoolega vaadatakse järele, missugune on kohalik võrk, kas meil on sinna kogujateed vaja, kas kohalikule võrgule saab inimesi suunata, eelkõige kergliiklejaid. Kui seda saab, siis pole väga hullu nende ristlõigetega. Tõsi, mulle isiklikult tundub, et kaugus sellest /.../ sisemisest sõidurajast kuni piirdeni on väga väike," kommenteeris Metsvahi.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
Viimased uudised
Elektriautode järgmine kasvukoht on tarbesõidukite vallas
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele