Raske on üldistada, kuid tihti on ettevõtete suurimad väljakutsed just tervikpildi hoomamises. Kas omatakse ülevaadet üksiktoodete kasumlikkusest, kas saadakse aru piisavalt detailselt ja faktipõhiselt tarneahela ülesehituse efektiivsusest, kas klientidele lähenetakse ja seeläbi kujundatakse tarneahelat segmenteeritult, tagamaks parima teenindustase/kulutase suhe - need vast ongi peamised võtmetähtsusega küsimused.
Operatiivsel tasemel on siiski peamine info liikumise kiirus ja kvaliteet ning seda toetavate analüütiliste ning otsustusprotsesside tase.
Kas Eesti ettevõtete ja välismaiste ettevõtete probleemid on sarnased või on meil ka midagi täiesti eestlaslikku?
Pigem on erinevus skaalas - enamik Eesti või Eestis juhitavaid ettevõtteid on siiski lokaalse enda omanduses või kontrolli all oleva tootmisahelaga, mistõttu globaalseid tarneahelaid puudutavad strateegilised väljakutsed siinsete juhtide laudadele kuigi tihti ei satu. Õnneks on ka teatuid positiivseid erandeid. Seetõttu tasuks Eestis pigem keskenduda tarneahela operatiivse efektiivsuse tõstmisele, millega on võimalik eristuda rahvusvahelises konkurentsis.
Pärnu Tarneahelakonverentsil räägite, kuid aru saada tarneahelajuhtimise tasemest. Kui levinud on teadmine, et tarneahelajuhtimisel on tasemed?
Pidasin siinkohal silmas ettevõtte enda sisemist tarneahelajuhtimise taset. Ma ei pea vajalikuks kasutada väliste ekspertide loodud tasemeid ettevõtete võrdlemiseks, kuna iga ettevõtte kontekst on reeglina erinev ning seeläbi ka võrdlus ebatäpne.
Teatavasti on suurtel ja väikestel ettevõtetel tarneahela arendamiseks erinevad võimalused. Millised oleks Teie nõuanded aga just väiksematele ja keskmistele ettevõtetele seoses tarneahela arendamisega?
Vaadake vastust küsimusele kaks. Lühidalt: igaüks meist peab tegema parima kõiges, mida ta on võimeline piisaval määral mõjutama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.