DPD tegevjuht: Eesti taristu takistab majanduskasvu

DPD Eesti tegevjuht Rainer Rohtla  Foto: DPD

DPD Eesti tegevjuht Rainer Rohtla ütles Logistikauudistele antud intervjuus, et nii Eesti teed kui raudteed on arengus maha jäänud ning takistavad majanduskasvu. Transpordiettevõtetele ennustab ta järgmiseks aastaks veelgi keerulisemaid aegu kui tänavu.

Te esinete tänavusel Logistika Aastakonverentsil – räägite e-ostlejate ootustest kaubaveole ning tagastuslogistikast. Kuidas teie arvates on e-kaubandus transporti mõjutanud?

E-kaubandus on mõjutanud ja mõjutab transpordisektorit kindlasti veelgi tugevamalt järgmistel aastatel. E-kaubanduse kasv maailmas 2016. aastal oli hinnaguliselt 24% ja kasvab aastatel 2016-2021 orienteeruvalt 140%. See on toonud kaasa selle, et 2017 aastal on leidnud aset USAs läbi aegade suurim tavapoodide sulgemise laine ja selle trendi jätkumist ennustatakse ka edaspidi.

Rainer Rohtla esineb tänavusel Logistika Aastakonverentsil 14. novembril.

Registreeru SIIN.

Jaemüügi ärimudeli muutus toob loomulikult kaasa ka muutuse logistikateenuse pakkujatele ning loob palju võimalusi uute logistikaga seotud ärimudelite tekkimiseks.

Kui klassikaline kauplus on tarbija kodulinnas või külas, siis e-kaubanduse puhul on tarbija jaoks avatud aina laiem ring erinevaid e-poode maailmas, mis ei ole seotud geograafiliselt ostleja asukohaga. Kui varasemalt oli logistika suunatud ärilt ärile, laost kauplusesse, siis e-kaubanduse võidukäiguga maailmas on kaubavahetus muutunud järjest rahvusvahelisemaks.

Samuti tähendab see muudatusi logistikaettevõtete töös, sest ühe saatja ja saaja asemel tekib iga e-poodleja lisandumisega uus klient, keda teenindada ning kellel on oma eelistused kauba kättesaamiseks: nii viisi kui ka aja ja koha osas.

Edukas on tulevikus see logistikateenuse pakkuja, kes suudab orienteeruda edukalt nii ärilt ärile, kui ka kasvavas e-kaubanduse segmendis, tehes seda efektiivselt, aga pakkudes samas oma klientidele kvaliteetset ja oodatud teenust.

Palju räägitakse sellest, et e-kaubandus on tulnud, et jääda. Mida teie arvate, kas klassikaline kaubandus sureb välja? Kiiresti või aeglaselt?

Klassikaline kaubandus kindlasti niipea välja ei sure, kuid juba aastaid näitavad trendid, et klassikalise jaekaubanduse kasv on väga väike ning mõnedes valdkondades isegi langustrendis.

On selge, et maailmas inimeste arv kasvab ning ostujõud samuti, mis laseb mõlemal, nii klassikalisel mudelil kui ka e-kaubandusel võidukäiku teha. Ma arvan isiklikult, et klassikalise mudeli kiiremat kokkukuivamist hakkame nägema kümnete aastate pärast, kui hetkel veel klassikalise kaubandusega harjunud inimeste arv jääb vähemusse praeguste milleeniumilaste ees.

Mitmed uuringud näitavad, et milleeniumilapsed omavad 10 aasta pärast umbes 40-45% kogu USA jaekaubanduse ostujõust. Nemad on harjunud oma oste sooritama peamiselt e-poe vahendusel, seega on tõenäoline, et see toob kaasa kiirema klassikalise mudel välja suremise.

Millised on erinevused Eesti ja ülejäänud Euroopa tagastuslogistikas?

Eesti ja muu maailma tagastuslogistika erinevused on päris suured. Kui Eestis on tagastuslogistika asi, mida kasutatakse peamiselt ainult juhul, kui tellitud toode on katki või kohe üldse ei sobi, siis mujal maailmas on see sama tavapärane tegevus kui kauba tellimine.

Ma ei oska öelda, kas siin on põhjuseks Eesti inimese tagasihoidlik loomus või häbi selle ees, et kuidas ma tagastan, ise ju tellisin. Samas kui võrrelda erinevaid statistikaid ja uurimusi, mis on tehtud, tagastatakse Eestis kaupu tunduvalt vähem kui Euroopas ja USAs.

Siinkohal on kindlasti üheks põhjuseks ka see, et kaupmehed ei too ühe e-kaubanduse eelisena välja tagastuse võimalust ega muuda seda üheks oluliseks osaks e-ostleja ostuprotsessist. Mina olen veendunud, et kui pakkuda tarbijale lihtsat ja kiiret võimalust kaup tagastada ning raha operatiivselt tagasi saada, aitaks see kindlasti kasvatada e-kaubandust Eestis veelgi kiiremas tempos.

Mida te arvate Rail Balticast ja Tallinna-Helsingi tunnelist? Kas näiteks Soome kaubad hakkavad tulevikus liikuma läbi Eesti?

Mina olen positiivselt meelestatud nii Rail Baltica kui ka Tallinn-Helsingi tunneli osas.

Eesti taristu – nii teed kui ka raudtee – on praeguseks selgelt oma arengus liiga palju maha jäänud, et pakkuda piisavalt tuge majanduskasvuks ja võimaluste realiseerimiseks, mida meie geograafiline asukoht meile võimaldaks.

Kas Soome kaubad hakkavad liikuma läbi Eesti, on väga paljuski seotud uue potentsiaalse taristu hinnaga ning muude alternatiivsete transpordiliikide hindadega sel ajahetkel.

Rääkige palun natuke ka oma ettevõtte plaanidest järgmisel aastal.

Arvestades tööjõupuuduse kiiret kasvu 2017. aasta algusest kõigis valdkondades, võib prognoosida, et transpordiettevõtete olukord muutub veel keerulisemaks kui ta oli siiani, kuna ei leita kvalifitseeritud autojuhte ja kullereid.

Lisaks sellele tõstab kiirenev palgakasv ettevõtete üldkulusid. Transpordiettevõtted sõltuvad otseselt tööjõust, kuna keegi peab autot juhtima ja kaubad kohale viima. Siinkohal tasub ära märkida, et transpordi- ja kullerettevõtete tööjõukulude osakaal üldkuludest on kõrgem kui mitmetes teistes valdkondades.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150