Tööõnnetusi ei juhtu, järelikult on kõik ohutu?

Siis käivitus Paalbergi sõnul ettevõttes täiesti teisel tasandil lähenemine tööohutusele. Riske hakati hindama hoopis teisel tasandil ning tutvustati uut ohuolukordade registreerimise süsteemi, alustati igakuise auditeerimisega. 2016. aastal viidi läbi ka ohutuskoolitus.

Koolitus osteti väljast sisse. Miks? „Sest väljast tulnud inimene näeb meid värske pilguga ja oskab anda tagasisidet ka selliste asjade kohta, mida me ise enam ei näe. Pisiasjadele tähelepanu pööramise oskus lihtsalt kaob, kui sa oled ise iga päev selle protsessi sees,“ selgitas Paalberg.

Koolituse käigus filmiti tööprotsessi ning tehti praktilisi töötubasid, milles osalesid kohustuslikus korras kõik töötajad. Üles ehitati need nõnda, et ühegi töötaja ülemus või juht ei oleks samas ruumis, kus tema alluv. Koolitustest ei jäetud välja ka ettevõtte juhtkonda, nii et ka juhid olid survestatud kõike seni vaid räägitut rakendama.

Mis põhjustab tööõnnetusi?

Itella töötajatel paluti välja tuua, miks nende arvates tööõnnetused juhtuvad.

Enim nimetati põhjusena tööjõupuudust: töökäsi on vähe, kiirustatakse, tahetakse anda endast parim, aga kiirustamisega on õnnetus kerge juhtuma.

Seoses kiirustamisega leidsid töötajad veel, et nad tunnevad, et juhi ootus ning kliendilubadus survestavad neid kiiresti tegutsema. Lisatasusüsteem on samuti laos üles ehitatud korjatud tükkide peale, nii kannustas kiirustama ka soov rohkem teenida. Lisaks toodi õnnetuste põhjustajatena välja väsimus ja ülekoormus, eriti kui on kõrghooaeg ja ületunde rohkem.

„Huvitav on see, et töötajad ise tõid välja ka nutiseadmete ja telefonide kasutamise,“ ütles Itella tegevdirektor. Varem oli ta kuulnud vaid väiteid, et need ei mõjuta midagi. Ka hooletud tõsted ja lohakas ladustamine mainiti ära õnnetuste põhjustajatena.