Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tarnekindlus 99,91%: ainult töötajate abiga
Milles oli probleem?
„Meil oli keeruline tagada tarnekindlust,“ tegi Roolaid lühikese kokkuvõtte probleemist. Magnum Logisticsi põhiline klient on apteek. „Nende jaoks ei ole tähtis, mis kell kaup kohale jõuab, vaid et see jõuaks alati ühel ajal,“ selgitas Roolaid, et +-3 tundi ei olnud apteekidele sugugi vastuvõetav.
Teine probleem oli Roolaiu sõnul kvaliteet: „Nad ei taha veeta aega tagaruumis kaupa vastu võttes. Ei taha kontrollida, teha topelttööd.“ Niisiis oli vaja saada tarnekvaliteet nii kõrgeks, et apteegid saaksid sisuliselt viia kaubad otse riiulisse.
Tarnekindlus oli enne muudatusi 99,83%, mis ei olnud aktsepteeritav tulemus. Kuus esitati ettevõttele 5-600 pretensiooni.
Lahendus inimestes
Mure lahendamiseks kaaluti mitmeid võimalusi: hakata töötama öösiti ja nädalavahetuseti, panna juurde transporti. Üks võimalus oleks olnud ka lihtsalt olukorraga leppida.
Magnumi juhid otsustasid siiski midagi ette võtta. Asuti optimeerima tellimusi ja tarneid ning ümber kujundama tööjõupoliitikat.
Varasemalt oli tööjõud laos väga voolav: palgal oli palju osakoormusega töötajaid, tudengeid jne. Nüüd võeti suund osakoormuste vähendamisele ja tehti graafikud ümber vastavalt tellimuste laekumisele.
Ka tasusüsteem tehti ümber. Boonuseid hakati maksma nii tarnekindluse kui tarnetäpsuse pealt. Enam ei ole kõige olulisem väljastamise kiirus, vaid hoopis täpsus ja õigeaegsus.
Algul küll kardeti, et protsess muutub väga aeglaseks, kui inimestel palutakse teha pigem aeglasemalt, aga korralikult. Need hirmud kinnitust õnneks ei leidnud: „Inimesel tekib ajaga tunnetus, mis on hea tempo, et midagi valesti ei läheks,“ selgitas Roolaid.
Uuenduste puhul läheb ikka teinekord midagi valesti. Ka Magnumis oli sellega arvestatud. „Tulemusi hakkad hiljem nägema,“ ütles Roolaid. „Osades kohtades panime lati liiga kõrgele või liiga madalale. Seal pidime muutma.“ Kui midagi on valesti, korrigeeritakse seda kiiresti. Protsess peab olema paindlik.
Hetkel kuum
Moderaatori küsimusele, kas töötajad saavad nüüd rohkem palka, vastas Roolaid, et saavad küll. Palgakulude kasvamisega oli samuti ette arvestatud, lihtsalt niisama palka tõsta aga ei soovitud. Eesmärk oli siiski inimesi motiveerida: „Et ta tahaks meil töötada ja tahaks jääda meile kauemaks tööle.“
Nüüdseks on saavutatud olukord, kus tööjõu voolavus on langenud 42 protsendilt vaid 12 protsendile. Töötajad saavad rohkem palka ja ettevõtte kvaliteedinäitajad on tõusnud. Tarnekindluse eesmärk 99,91% on saavutatud.
„Üksinda ei tee mitte midagi,“ võttis Roolaid protsessi kokku. Kaasata tuleb ikka võimalikult palju inimesi.
Seotud lood
Vaata galeriid 31. mail RRK Liiva keskuse uues laos toimunud konverentsist Laoseis 2017.
Coca-Cola HBC Baltikumi tarneahela teenuste juht Jevgeni Rudkovski rääkis konverentsil Laoseis 2017, et tarneahelas mõõdavad nad väga täpselt tellimuste õigeaegset täitmist, täitmist vastavalt kliendi soovile ning arvete täpsust. Kuid milline on Coca-Cola HBC Baltics tarneahela strateegia?
Täna toimuval konverentsil Laoseis 2017 rääkis Itella Estonia tegevdirektor Meelike Paalberg sellest, kuidas Itellas tööohutus iga töötaja südameasjaks tehti.
Täna peetakse RRK Liiva keskuse uues laos traditsioonilist, järjekorras juba 13. ladustamise ja laotehnoloogiate aastakonverentsi LAOSEIS 2017, mis keskendub seekord efektiivsusele.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele