Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Henn Põlluaas: Eesti peaks pilgu pöörama Hyperloopi poole
Neljapäeval, 20. aprillil kell 12 – 13.30 korraldab Riigikogu Tallinna-Helsinki püsiühenduse toetusrühm Riigikogu konverentsisaalis konverentsi, kus ettevõtte Hyperloop Technologies asejuht Alan James tutvustab Hyperloop One transpordivahendi tehnoloogiat.
Põlluaasa sõnul on Hyperloopi tehnoloogia arendus ja maksumus jõudnud tasemele, kus selle lahenduse kasutamist tasub hakata tõsiselt kaaluda.
“Kui Tallinn-Helsingi raudeetunneli rajamine merealusesse graniiti läheks maksma ligi 15 miljardit eurot, siis Hyperloopi betoonist toruelementide rajamine mere põhja tuleks vähemalt seniste hinnangute põhjal mitu korda odavam,” ütles Põlluaas. “Kuna Hyperloopi planeeritav kiirus on 1200 km tunnis, oleks Tallinna ja Helsinki vahel liikumine vähem kui kümne minuti küsimus.”
Hyperloopi kaasaegsete lahenduste taustal on Põlluaasa sõnul eriti groteskne, et valitsus püüab jõuga läbi suruda Eesti majandusele ja loodusele selgelt kahjulikku Rail Balticut.
“Rail Baltic sobiks Hyperloopi taustal pigem muuseumieksponaadiks kui sajandiehituseks. Hyperloop, mis kulgeb kõrgemal kõikidest teedest, ei tükelda läbipääsmatu seinana maad, mida ta läbib, ja ei vaja seetõttu raudteetamme, maanteesildu ega -tunneleid. See asjaolu võimaldab viia liine üle looduskaitsealade ja see kompenseeriks ka kasutatava tehnoloogia maksumust. Tallinnast Berliini jõuaks ligi tunniga.”
Põlluaas märkis, et Los Angeleses on projektiga juba alustatud ning Ühendriikides räägitakse plaanist katta kogu riik Hyperloopi võrgustikuga.
“Tõsiselt kaalutakse trassi rajamist muu hulgas Pariisi ja Amsterdami ning üle mere Helsingi ja Stockholmi vahele. Poolas arutatakse Gdanskist Krakovisse nn Hyper Polandi ehitamist. Loomulikult on Hyperloopi tehnoloogia veel arendusjärgus, aga Eesti võiks end näidata riigina, kus osatakse ette mõelda.”
Hyperloop on postidel asetsevates vaakumtorudes magnetitel hõljuvate ja nende mõjul liikuvate müravabade transpordikapslite või -vagunite süsteem, millel puudub hõõrde- ja õhutakistus ja mis võimaldab kiirust üle 1000 km tunnis. HyperLoopiga saab transportida nii reisijaid kui ka kaupa.
Sellest, mis on Hyperloop ja milline on selle tehnoloogia arendaja nägemus transpordi tulevikust, saad lugeda siit.
Seotud lood
Indoneesia pealinn Jakarta, mis on tuntud oma kohutava liikluse poolest, võib kasutama hakata Hyperloopi.
Alan James, Hyperloop One’i asepresident ülemaailmse äriarenduse alal selgitab, et hyperloop-tehnoloogia pakub lihtsalt uut transpordiviisi kõigile inimestele kogu maailmas. Ometi tahetakse sellega ümber kujundada arusaama transpordist kui sellisest.
Hyperloop One asepresident Alan James kinnitas PROLOGi ärikonverentsil, et Eesti kuulub regiooni, kus ettevõte on huvitatud ülikiire transpordilahenduse arendamisest, teatas PROLOG.
Täna kell 12 arutab Riigikogu majanduskomisjon valitsusele enne Rail Balticu leppe allkirjastamist üle antud 3194 allkirjaga petitsiooni. Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal tutvustab enda sõnul majanduskomisjonile esimest korda RB rahastuslepinguid, mida MKM olevat seni hoidnud kalevi all.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele