Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sakkovi võitlus mammutitega
Isiksuse tüüpe on erinevaid: on kohanejad, kellega saab asju kokku leppida, võistlejad, kelle arvates peaksid kõik tegelema oma asjadega, ja vältijad, kellega mind on elu kõige rohkem kokku viinud ja kes ma paraku ka ise olen, rääkis endine Nordica juht Erik Sakkov tänasel Pärnu Tarneahelakonverentsi teisel konverentsipäeval.
Kui ma lähen välisriiki kohale ja ütles, et olen Erik Estoniast, siis vastuseks saan tavaliselt: „Ashtooonia?!“. Seejärel hakkad mitte pihta nullist, vaid miinusest ja üritad kuhugi jõuda. Sakkovi sõnul on lennunduses hästi tavaline hakata kompromissi otsima silmapiiri tagant, kuskilt kaugustest, mõnikord raisatakse aega ülearu, et leida õige kesktee, ja vaid harvadel juhtudel võib kokkuleppe lõpuks lugeda edukaks.
Sakkovit võib pidada läbirääkimiste koolmeistriks: tal on tulnud sõlmida kokkuleppeid, mida pole keegi temaga sõlmida tahtnud, mistõttu on ta rohkem põrunud, kui õnnestunud. Ta võib puusalt tulistada mustmiljon ebaedu-lugu näidet prantslaste, jaapanlaste, hiinlaste või ameeriklastega kokkulepete sõlmimise kohta. Ja mida ta õppinud on: läbirääkimiste kunsti kui sellist olemas ei ole, iga läbirääkimine on omapalgeline ja nõuab situatsiooni ära tabamise oskust. Üldtuntud tõed lihtsalt ei kehti!
Sakkov tõi näite Prantsuse odavlennufirmast, kelle juurde ta läks sooviga, et nad hakkaksid Tallinnasse lendama. Sain vastuseks „Monsieur, ce n'est pas possible“, mille järel tõusis ta püsti ja mõtles, et olgu, ta ei viitsinud mind isegi ära kuulata. Hiljem ühel koolitusel räägiti talle, et prantslaste koolisüsteem valmistab prantslasi juba maast madalast debateerima ja tegelikult olevat see lennufirma esindaja Sakkoviga hoopis debateerida tahtnud.
Selle sama lennufirma esindaja juurde tagasi minnes sai ta järgmise vastuse: „Ma ütlesin, et me ei lenda sinna, see pole meie turg ega üldse mingi sihtkohtki. Me ei lenda sinna mitte kunagi mitte ühegi lennukiga, kas sai nüüd rohkem selgeks?“
Seotud lood
Poolte ekspedeerimis- ja logistikaettevõtete jaoks on juba praegu probleem, kuidas kohaneda digitehnoloogiaga. Ettevõtete struktuur ei saa olla enam monoliitne, vaid struktureeritud inkubaatorite, riskikapitalifirmade ja idufirmadega, rääkis Inkubatsioonikeskuse IQbator asutaja, ettevõtja ja ingelinvestor Niko Slavnic täna toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil.
Lehe Pruulikoja kaasomanik ja juht Gristel Tali tutvustas 2. - 3. märtsil toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsil viit strateegiat, kuidas tarneahelaid efektiivsemaks muuta.
Logistika Plussi juht Toomas Orutar rääkis tänasel Pärnu Tarneahelakonverentsil in-house laoteenusest.
Täna algas Pärnus Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee korraldatud kahepäevane Pärnu Tarneahelakonverents „Hoiame kokku“. Väljamüüdud saali on kogunenud ligi 240 osalejat, esinejaid on nii Eestist kui mujalt.
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.
Enimloetud
2
Üle ringtee oma logistikaparki rajav Leedu Sirin on dilemma ees
4
Lisatud täismahus uuringu kokkuvõte
Viimased uudised
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele