Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähi valitsusele: lõpetage Venemaa-vastane retoorika!
Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi sõnul on Eesti kena ja armas Põhja-Euroopa väikeriik, mis asub erakordselt soodsas paigas, et arendada siin tööstust, põllumajandust, veondust, turismi ja kõikvõimalikke muid tegevusalasid. Selleks on siin sobiv kliima, igasuguste looduskatastroofide ohu puudumine, Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusest tulenev turvalisus ning suurepärane turupositsioon, kus läänes ja põhjas on majanduslikult arenenud Skandinaavia ja Soome, lõunas ülejäänud EL liikmesmaad ja idas Eestist rahva poolest 100 korda suurem Venemaa.
Paraku, nendib ta, on majanduse areng mingil põhjusel seiskunud, st viimase 10 aasta jooksul ei ole arengut märgata. Miks ei suuda siis meie riigi juhtorganid (valitsus, riigikogu ja president) ära kasutada Eesti soodsat geopoliitilist asukohta, et tagada majanduse areng, elatustaseme tõus ja rahva heaolu, nagu see oli esimesel 15 aastal, küsib Vähi.
Tiit Vähi ettepanek valitsusele on lõpetada Venemaa (ja Venemaaga suhteid parandada püüdva Donald Trumpi) vastane retoorika ja teha kõik selleks, et suhted kahe naaberriigi vahel võiksid hakata edaspidi paranema. Kõik muu on tema sõnul vaid kosmeetika ja peenhäälestus.
Seekordsest Tööandjate Majandusspidomeetrist saad pikemalt lugeda siin.
Teiste ettevõtjate kommentaare spidomeetrile leiad siit.
Seotud lood
Eelmise aasta lõpukuudel avaldati Genfi rahvusvaheliste ja arenguuuringute instituudi raport, mille järgi Eesti on Euroopa Liidu kehtestatud Venemaa-vastaste sanktsioonide suurim kaotaja.
Eesti piimaliidu ja E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas rääkis Järva Teatajale, kuidas tootjad on uutele turgudele jala ukse vahele saanud.
Uurisime Tallinna Sadama juhilt Valdo Kalmult, millised on Tallinna Sadama väljakutsed, mida ta arvab valitsuse plaanidest merenduse vallas ja kuidas selle meretranspordi tulevikuga siis ikkagi on.
Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta I poolaastal Eesti kogu kaupade väljavedu Venemaale brutokaalus 546 tuhat tonni. Alates 2013. aastast on väljavedu Venemaale vähenenud üle 60%.
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.
Enimloetud
1
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
2
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
3
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
5
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
Viimased uudised
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Konverentsid
Hetkel kuum
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele