Majandusministeeriumi analüütikute hinnangul põhjustasid oktoobrikuise ekspordimahu järsu kukkumise peamiselt mineraalsed tooted, riikidest mõjutasid ekspordi langust enim Rootsi ja Venemaa.
Väliskaubandust mõjutas enim mineraalsete toodete ja elektriseadmete sisse- ja väljaveo langus, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma analüüsis. Ekspordi langust mõjutasid Venemaa ja Rootsi, kuhu müüdi eelmise aasta oktoobrist vastavalt 35 protsenti ja 14 protsenti vähem kaupu. Eksporti Venemaale mõjutas enim mehaaniliste masinate ja keemiatoodete väljaveo langus ning Rootsi elektriseadmete ekspordi kahanemine.
Ekspordi langustempo kiirenemise taga olid eelkõige mineraalsed tooted, mille väljavedu kahanes peaaegu poole võrra. Üheks põhjuseks oli maailmaturu nõudluse langus mineraalsete kütuste järele ja hindade alanemine. Lisaks näitasid tugevat aastalangust ka elektriseadmed ning metall ja metalltooted, vähenedes võrdselt 22 protsenti. Elektriseadmete väljaveo kahanemist mõjutasid üksikud ettevõtted, kelle peamiseks ekspordi suunaks on Rootsi turg, kuhu eksport langes 44 protsenti. Metallide eksporti on mõjutamas nende hinna langus maailmaturul. Keemiatööstuse toorainete ja toodete väljaveo langus oli 20 protsenti. Aastases võrdluses olid ekspordis suurema kasvuga transpordivahendid (laevad) ja mitmesugused tööstustooted (puitmajad, padjad ja tekid).
Impordi langusel sarnased põhjused
Impordis toimusid sarnased muutused ekspordiga. Madal välisnõudlus keemiatoodete ja elektriseadmete järele hoiab tugevas languses ka nende valmistamiseks vajalike pooltoodete ja seadmete sissevedu, mis oktoobris langesid vastavalt 22 protsenti ja 21 protsenti. Kütuste sissevedu oli endiselt languses, mida eelkõige mõjutab nafta maailmaturu hinna kõikumine. Peaaegu kõigi teiste oluliste kaubagruppide import oli samuti languses, ainus grupp, mis näitas aastaga võrreldes 7 protsendilist kasvu, oli paber ja pabertooted.
Septembrikuu tasemest oli eksport kaks protsenti suurem ja import jäi samale tasemele. Kaubavahetuse bilansi puudujääk vähenes oktoobris 124,2 miljoni euroni, olles eelmise kuu näitajast 22,4 miljonit eurot väiksem.
Madalseis jätkus ka novembris
Novembris kaubavahetuses olulisi muutusi paremuse suunas oodata pole, kaubavahetus võib jääda samale tasemele.
Eesti Konjunktuuriinstituudi novembrikuu uuringus osalenud tööstusettevõtete arvamused eksporttellimuste osas paranesid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tavapärasest suuremaid tellimusi prognoosis 10,4 protsenti ettevõtetest. Tellimuste kahanemist või tavalisel tasemel püsimist ootavate ettevõtete osatähtsus peaaegu ei muutunud.
Euroopa Komisjoni avaldatud majandususaldusindeks jäi peaaegu samale tasemele nii Euroopa Liidus tervikuna, euroalas kui ka Eestis. Eesti olulisematest ekspordipartneritest oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise Lätis, Leedus, Rootsis ja Saksamaal. Soomes aga jäi majandususaldus samale tasemele võrreldes eelmise kuuga – 97,5 punkti.
Täna selgus, et statistikaameti andmetel
kahanesid oktoobris eksport ja import aastaga jooksevhindades vastavalt 12 protsenti ja 13 protsenti. Majandusministeeriumi analüütikute kinnitusel jätkus samasugune madalseis ka novembris.
Autor: Äripaev
Seotud lood
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 2% ja kaupade import 9%, teatas statistikaamet. Kaupade sissevedu suurenes peaaegu kõigis kaubajaotistes.
Kuigi statistikaamet teatas Eesti ekspordi ja improdi langusest, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, et Eestis toodetud kaupade eksport suurenes aastases võrdluses ligikaudu 5%.
Eesti ettevõtjatele oluliste sihtriikide majandus on hakanud lõpuks kasvama, mis võib anda uue võimaluse meie kiratsevale ekspordile. Eksportijad on optimistlikud, kuid kõik selle põhjal suuri plaane tegema veel ei rutta.
Kaupade eksport kasvas veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti toodete ekspordi kasv.
Viimase aasta jooksul on firmade matmine märgatavalt kasvanud ning tegevusalale on sisenemas ka uusi tegijaid. Firmamatjad on isikud või ettevõtted, kes pakuvad teenust raskustes olevate firmade likvideerimiseks, sageli eesmärgiga vältida võlausaldajate nõudeid või maksuameti tähelepanu. Rahvapäraselt kutsutakse neid ka “tankistideks“.