• 26.08.15, 13:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaskokindlustuses peidetakse kõik kahjud ühte juhtumisse

Kasko- ja liikluskindlustuses on endiselt levinud vanad petuskeemid, kus kahjud peidetakse kõik ühe juhtumi sisse või vormistatakse liikluskindlustus alles pärast õnnestust.
ERGO kahjukäsitluse osakonna juhataja Caterina Lepvaltsi sõnul läheb kahju¬käsitlemine enamasti sujuvalt, ent kahjuks on ikka mõnel kliendil kiusatus selts proovile panna. Kõige sagedamini üritatakse panna kasko¬kindlustuse puhul ühe juhtumi alla kõik autole pikema aja jooksul tekkinud kahjustused või sootuks lavastatakse avarii.
Lepvalts rõhutas, et liiklusõnnetuse korral ei tasu kunagi minna kaasa süüdlase ettepanekuga muuta liiklusõnnetuse toimumise aega, et süüdlane jõuaks oma vastutuse sõiduki suhtes ära kindlustada. “Kannatanule tekkinud kahjude hüvitamine ei sõltu mitte kuidagi sellest, kas süüdlase sõidukil oli liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus. Selline asjaolude varjamine muudab lihtsalt kogu protseduuri pikemaks,” selgitas ta.
Korra kindlustuskelmusega ¬vahele jäänud isikuga ei pruugita enam ka lepingut sõlmida. Sellele aitab kaasa 2016. aasta 1. jaanuaril jõustuv uus kindlustustegevuse seadus, mille alusel on kindlustusandjatel õigus vahetada omavahel informatsiooni isikute kohta, kes on esitanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus valeandmeid või põhjustanud tahtlikult kindlustusjuhtumi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul sarnaneb kindlustuskelmus olemuselt mis tahes vargusega. Muu hulgas on kindlustuskelmused sagedasti ka üks organiseeritud kuritegevuse tegevusvaldkond. “Kindlustuskelmuse eest on kriminaalseadustiku järgi ette nähtud rahaline karistus või kuni viie aastane vangistus,” märkis Piirsalu.
Autor: aripaev. ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.25, 15:43
Millist ladu finantsjuht eelarvesse tahab?
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele