Euroopas kasvab uute sõiduautode müük juba teist aastat järjest, sealjuures tänavu eriti tempokalt. Aprillis müüdi Euroopa Liidu riikides 1,166 miljonit uut sõiduautot, mis ületab möödunud aasta aprilli müügi 6,9% võrra.
Tänavu nelja kuuga on müüdud 8,2% võrra rohkem uusi sõiduautosid kui mullu samal perioodil. Ühtekokku on tänavu läinud Euroopa Liidu liikmesriikides kaubaks ligi 4,7 miljonit uut sõiduautot. Nelja kuu kokkuvõttes on turg plusspoolel peaaegu kõigis riikides ja jätkuvalt veavad tõusu suuremad turud, kus nelja kuu müük ületab poole miljoni piiri. Suurbritannias ja Saksamaal kasvas uute sõiduautode müük 6,4% ning Prantsusmaal 5,6%. Eriti heade tulemustega hiilgavad Hispaania ja Itaalia, kus nelja kuuga on eelmise aastaga võrreldes müük kasvanud vastavalt 23,9% ja 16,2%.
Balti riikidest kasvas müük aprillis enim Leedus 23,2%. Lätis müüdi 16% võrra enam kui mullu. Isegi Soomes kasvas uute sõiduautode müük aprillis 3,4% võrra, kuid nelja kuu kokkuvõttes on meie põhjanaabrite autoturg siiski kerges miinuses.
Aprillis kasvatasid oma müüki praktiliselt kõik suuremad autotootjad. Suurima tõusu tegid Renault Grupp, Fiat-Chrysler ja BMW Grupp. Jätkuvalt müüb aga Euroopas enim uusi autosid Volkswageni Grupp, kellele järgnevad PSA ja Renault.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uute sõiduautode müük jätkab Euroopa Liidus tõusulainel. Veebruaris, mil Eesti autoturg elas üle tuntava languse, müüdi Euroopas sõiduautosid koguni 7,3% võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Kokku müüdi 924000 uut sõiduautot.
Kui sõiduautode müük oli languses, siis uute tarbesõidukite müük näitas taas tõusu ja veebruaris müüdi kokku 313 uut tarbesõidukit, mida on 5% võrra rohkem kui mullu.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.