Swedbank: aastal kaks eri nägu

Teist poolt toetas elektroonika

Teisel poolaastal keemiatoodete langus aga taandus, samal ajal kui elektroonikatoodete väljaveo kasv kiirenes aastases võrdluses keskmiselt 24%-ni (detsembris isegi 47%). Ligikaudu 70% mobiiliseadmete ekspordist läheb Rootsi turule, kust see edasi teistesse riikidesse suunatakse. Teisisõnu, mobiiliseadmete nõudluse taga ei ole mitte niivõrd Rootsi, vaid pigem maailmaturg. Samas ei saa nende tugeva positiivse mõju jätkumise juures riske alahinnata, kuna valdav osa mobiiliseadmete toodangust tuleb peamiselt ühest ettevõttest ja viimaste aastate kogemus näitab, et see ei pruugi pikalt püsiv olla.

Venemaa kahanemise peaosalineSamal ajal vähendas Venemaa nõudluse langus ja möödunud aasta augustis meie idanaabrite kehtestatud sisseveokeeld peamiselt piima- ja piimatoodete, jookide ja mehaaniliste seadmete (ehitusmasinad) väljavedu. Mehaaniliste seadmete reekspordi ja piimatoodete ekspordi vähenemine moodustas möödunud aastal ligikaudu poole Venemaa suunalisest ekspordi langusest. Tõsi küll, mehaaniliste seadmete näol on tegemist peamiselt reekspordiga, mille panus Eesti majanduskasvu on väga tagasihoidlik.

Kogu aasta jooksul panustas eksporti negatiivselt ka väärisesemete väljaveo tugev langus, põhjuseks 2013. aasta maksupettuste mõju taandumine. Stabiilselt kasvas aga puitoodete, mööbli ja optiliste jms täppisseadmete väljavedu. Kui kaks esimest kaubagruppi on peamiselt Eestis valmistatud toodang, siis viimane on nii Eestist pärit kui ka välisriikidest reeksporditav toodang.

Töötlev tööstus näitab kasvuKuna väliskaubandusstatistika sisaldab Eestis toodetud kaupade kõrval ka reeksporti, siis annab Eesti enda kaupade ekspordi kohta parema pildi töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive. See suurenes möödunud aastal kokku 2%, kusjuures esimesel poolaastal vähenes 4% ja teisel poolaastal suurenes ligikaudu 8%. Detsembris kasvas töötleva tööstuse eksport isegi 12%, kusjuures kasv oli üsna laiapõhjaline.

Venemaale läheb hulk reeksportiKõige enam vähenes möödunud aastal meie eksport Venemaale (216 miljonit eurot). Kuigi embargo teatud toiduainetele on tabanud kõige valusamalt meie põllumajandussaaduste ja toiduainete, eriti piima-, kala- ja lihatoodete tootjaid, on otsene mõju Eesti majandusele tervikuna olnud seni üsna tagasihoidlik.