Majanduskasv aeglustus

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas eelmisel aastal varasema aastaga võrreldes 0,8% ning SKP oli jooksevhindades 18,4 miljardit eurot.

Läinud aasta IV kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0,3%, teatab statistikaamet.

Eelmist aastat iseloomustab Eesti majanduskasvu aeglustumine. Kui I kvartalis suurenes SKP võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 1,3%, siis IV kvartalis 0,3%. Kokku kasvas Eesti SKP 2013. aastal 0,8%, mis oli viimase nelja aasta väikseim tõus.

Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala kasv. Kui aasta esimeses kolmes kvartalis toimus see peamiselt hulgikaubanduse lisandväärtuse kasvu tõttu, siis IV kvartalis oli suurim mõjutaja jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim töötleva tööstuse ning info ja side tegevusalad. Töötleva tööstuse suurenemist toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.

2013. aasta kvartalites pidurdas majanduskasvu enim veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse vähenemine. Kui aasta esimeses kvartalis põhjustas seda maismaaveonduse tegevusala lisandväärtuse kahanemine, siis ülejäänud kolmes kvartalis laondus ja veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu pidurdasid veel ehitus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kuigi ehitusmahud kohalikul ehitusturul suurenesid 2%, kahanes ehituse lisandväärtus eelkõige hooneehituse vähenemise tõttu.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 1,5%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisest. Lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige vaba aja ja kultuurikaupade ning -teenuste, samuti toidukaupade ja alkoholita jookide tarbimise tõusu tõttu. Kapitali kogumahutus kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 1%. Kuigi valitsemissektori investeeringud vähenesid kogu 2013. aasta vältel, siis ettevõtete sektori investeeringud kasvasid 9%. Ehkki sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP, olid lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku siiski toodetud SKP-st väiksemad. Aastavõrdluses oli toodetud SKP suurem kui sisenõudlus viimati 2008. aastal.

Vaatamata langusele kahes viimases kvartalis suurenes kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes 1,8%. Kaupade ja teenuste sissevedu kahanes 2013. aasta viimases kvartalis võrreldes aasta varasemaga, kuid kokku tuli 2013. aastal aastakasvuks 2,6%. Enim mõjutas Eesti väliskaubandust positiivselt elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 0,8%, mis oli aastavõrdluses viimase kahe aasta parim näitaja.

2013. aasta IV kvartal
IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,8 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga oli SKP muutus 0,3%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 0,2%.

Positiivselt mõjutas SKP-d 2013. aasta viimases kvartalis enim kaubanduse, info ja side ning töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüügi kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv püsis IV kvartalis võrreldes II ja III kvartaliga stabiilne ning selle tegevusala lisandväärtuse panus majanduse suurenemisse pole vähenenud. 

2013. aasta IV kvartalis oli sarnaselt eelmise kolme kvartaliga majanduskasvu suurim pidurdaja veonduse tegevusala. Lisaks vähendasid IV kvartalis oluliselt SKP-d kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning ehituse tegevusala kahanemine. Ehitustegevuse vähenemine on tingitud eelkõige hooneehituse kahanemisest. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid IV kvartalis 4,2%.

Sisemajanduse nõudlus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 3,0%. Võrreldes eelneva aasta sama kvartaliga oli selle näitaja muutus negatiivne viimati 2010. aasta I kvartalis.

Langus on peamiselt põhjustatud ettevõtete kaupade ja tooraine varude ning kapitali kogumahutuse kahanemisest. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes hindade mõju arvestades 1,2%, mõjutatuna peamiselt vähenenud investeeringutest valitsemissektoris. Ettevõtete sektori vähenenud investeeringuid masinatesse ja seadmetesse tasakaalustas investeeringute suurenemine transpordivahendite põhivara liigis, mistõttu ettevõtete sektori kapitali kogumahutus jäi võrreldes 2012. aasta sama kvartaliga samale tasemele. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 3,0%, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest vaba aja ja kultuurikaupadele ning -teenustele, samuti toidukaupadele ja alkoholita jookidele.

2013. aasta IV kvartalis kahanes kaupade eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes teist kvartalit järjest. Kaupade eksport kahanes 0,9% ja kaupade import 2,7%. Enim mõjutas kaubavahetust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisse- ja väljaveo kahanemine. Kaupade eksporti mõjutas oluliselt veel puidu ja puittoodete väljaveo kasv, kaupade importi aga muude tööstustoodete sisseveo suurenemine. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 1,0%, püsides viimased kolm kvartalit stabiilsel tasemel.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.3167163
Brasiilia reaal BRL 4,18 0.1340804
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,10 0.1321452
Hiina jüaan CNY 7,65 0.1322266
Hongkongi dollar HKD 8,87 0.1320974
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.1324074
Iisraeli seekel ILS 4,09 0.07347
India ruupia INR 80,60 0.1329325
Indoneesia ruupia IDR 15979,61 0.1329081
Islandi kroon ISK 134,14 0.0074555
Jaapani jeen JPY 124,79 0.0801989
Kanada dollar CAD 1,50 0.3011645
LAV rand ZAR 15,90 0.1700734
Lõuna-Korea vonn KRW 1270,91 0.008656
Malaysia ringgit MYR 4,61 0.1323756
Mehhiko peeso MXN 21,75 0.2045272
Norra kroon NOK 9,75 0.1252232
Poola slott PLN 4,33 0.0785691
Rootsi kroon SEK 10,48 0.1901668
Rumeenia leu RON 4,74 0.1500011
Singapuri dollar SGD 1,53 0.1306421
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.0913868
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0969847
Taani kroon DKK 7,46 0.0388761
Tai baht THB 35,32 0.100907
Tšehhi kroon CZK 25,67 0.159975
Türgi liir TRY 5,96 0.2252744
Ukraina grivna UAH 30,74 0.1328813
Ungari forint HUF 317,95 0.1007462
USA dollar USD 1,13 0.0708403
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.249498
Valgevene rubla BYN 2,45 0.131024
Vene rubla RUB 74,87 0.1329369

Valdkonna töökuulutused