Mertsina: tulevikus kasv kiireneb

Küll aga tekitab küsimusi SKP reaal- ja nominaalkasvu suur erinevus. Nimelt kiirenes viimasel kvartalil SKP nominaalkasv ehk jooksevhindades arvestatud kasv 5,7%ni (kolmandal kvartalil oli see 5,4%). Kuna reaalkasv ehk püsivhindades arvestatud kasv aeglustus, kiirenes SKP deflaatori kasv, mis peaks iseloomustama majanduse koondhinnaindeksi muutust.

SKP deflaatori kiiret kasvu selgitavad elektrienergia (elektrituru liberaliseerimine), ehituse (tööjõukulud), hariduse (sügisest tasuline kõrgharidus), kinnisvaraalase tegevuse (kõrged üürihinnad) ja tervishoiusektori (kõrgemale tõstetud koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi tasu) hindade kiirem kasv ning ka see, et impordihindade langus on ekspordi omadest kiirem. Samas on transpordihindade 19% tõus aasta viimasel kvartalil või 16% aasta keskmisena väheusutav, kuna 2012. aastal toimus transpordihindade võrdlusbaasi tugev nihe allapoole, mis on nüüd deflaatori kasvu oluliselt kiirendanud ning viinud sellega ka transpordisektori lisandväärtuse suuremasse langusesse.

Sama probleem on ka netotootemaksudega, mis koosnevad peamiselt käibe- ja aktsiisimaksudest ning mille deflaator on viimastel aastatel väga kõikuv olnud. Näiteks, kui käibemaksu ja aktsiiside laekumine oli möödunud aasta viimasel kvartalil üsna tugev ning jooksevhindades kasvasid netotootemaksud 7%, siis püsivhindades vähenesid need hoopis enam kui 1%.

2013. aastal kasvas SKP 0,8%. Samas tuleks arvestada, et septembris avaldab statistikaamet täiesti uue metoodika järgi SKP revideeritud aegread, mis muudab taas avaldatud majanduskasvu näitajaid.

Kõige tugevamalt tõmbaski eelmisel aastal majanduskasvu allapoole transpordisektori, ehituse ning kutse- ja tehnikaalase tegevuse lisandväärtuse, samuti netotootemaksude vähenemine. Transpordisektori 19% langusele aitas enim kaasa laondust ja veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine. Muuhulgas mõjus transpordisektorile transiidi, eriti just Venemaa suunalise transiidi, vähenemine. Õhu-, vee- ja raudteetranspordi ettevõtted olid möödunud aastal kahjumis. Ehituse kasvu vedas kõige enam alla hooneehituse lisandväärtuse vähenemine. Tugevasti vähenes välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht.

Kõige enam panustasid majanduskasvu hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ja ITK-sektori ettevõtted. Hulgi- ja jaekaubandust toetas kiire palgakasv ja tarbijate kindlustunde paranemine. ITK-sektori kasvu panustas enim telekommunikatsiooni kiiresti tõusnud lisandväärtus.

Vaatamata sellele oli sektori ettevõtete kogukasum juba pikemat aega languses. Lisandväärtuse kiiret reaalkasvu toetasid sideteenuste ja -kaupade tugev hinnalangus.

Töötleva tööstuse ettevõtted suutsid oma lisandväärtust kasvatada aasta esimese poole tugevama sise- ja välisnõudluse toel. Kuigi aasta teisel poolel nõudlus, eriti välisnõudlus, nõrgenes, püsis töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv mõõdukas. Lisandväärtuse kasvu aitas hoida töötleva tööstuse ettevõtete toodanguga võrreldes vahetarbimise veidi väiksem kasv. Sellele aitas kaasa imporditud sisendihindade langus. Üle 60% impordist läheb sisenditena ettevõtete vahetarbimisse.