Autoliisija on üle 45aastane mees

Swedbanki Balti riikide liisinguandmete analüüs näitas, et Eesti autoliisija erineb Läti ja Leedu liisingu omajast vanuse ja sissetuleku suuruse poolest.

Analüüsi kohaselt oli mullu Eestis sõiduki liisinutest suurema osakaaluga üle 45aastased, kes moodustasid kõikidest sõidukite liisijatest rohkem kui kolmandiku. „Eesti sõiduki liisija on mõnevõrra vanem kui Lätis ja Leedus. Üle 45 aastaste klientide osakaal uues müügis on Lätis ja Leedus ligi poole väiksem,“ märkis Swedbanki erakliendi liisingu osakonnajuhataja Tarmo Ulla. „Leedus soetab uue auto tavaliselt üle 35aastane ja kasutatud sõiduki 26-40aastane. Lätis on Eestiga võrreldes rohkem 26-35aastaseid autoliisijaid.“

Balti turgude vanuselise koosseisu erinevus ilmneb tema sõnul ka selles, et nii Eesti kui Läti autoliisijate seas on ka alla 26aastaseid, samas kui Leedus selles vanuserühmas liisijaid praktiliselt ei olnudki. Eelmisel aastal kasvas Eestis ja Lätis enim üle 45aastaste ostjate osakaal, samas kui Leedus oli suurima kasvuga 36-40aastaste ostjate osakaal.

Soojaotuses oli valdav osa eelmisel aastal Eestis liisinguga sõiduki soetanutest mehed, kes moodustasid 70% kõikidest liisijatest. „Samas ilmnes, et võrreldes teiste Balti riikidega on Eestis uusi autosid liisinud keskmisest veidi enam naisi ehk 35%,“ märkis Ulla.

Erinevused ilmnesid riigiti ka uue auto liisinud inimeste kuusissetulekutes. „Kui Eesti uue auto liisija sissetulek jäi mullu üle pooltel juhtudel 500-1500 euro piiresse, siis Läti ja Leedu autoliisijate sissetulek oli enamasti suurem,“ ütles Ulla. Lätis oli uue auto soetanud klientidest üle pooltel sissetulek 1000–2500 eurot. Leedus oli suurem hulk ehk kolmandik uute autode soetajaid üle 2500eurose sissetulekuga.

Eesti autoliisijate seas suureneb kõrgema sissetulekuga inimeste osakaal, nähtus analüüsist. „Mullu kasvas meil enim üle 1500eurose sissetulekuga uue auto soetanute arv. Sama tendents ilmnes ka Läti liisinguturul, kus uue sõiduki soetanute seas kasvas kõrgema sissetulekuga klientide osakaal ning vähenes viiendiku võrra 500-1000 eurot kuus saavate klientide osakaal,“ selgitas Ulla.

Tema sõnul sõltub sõidukieelistus kliendi sissetuleku suurusest. „Möödunud aastal kasvas igas riigis ka kallimasse varagruppi kuuluvate sõidukite liisimise osakaal. Leedus kasvas poole võrra, Lätis üle viiendiku ja Eestis veidi üle kümne protsendi maasturite ja sportautode liisimine,“ lausus ta.