Veebruaris astus seni HAVI Logisticsit juhtinud Janek Saareoks uude ametisse ASi Schenker juhina. Ehkki sada päeva uues ametis pole veel möödas, portreteerib teda Logistika kuukiri.
Saareoks tunnistab, et väljakutse on suur ja õppida juurde on palju. “Aga areng mulle asjade juures meeldib,” leiab ta.
“Shenckeris on hea meeskond ja pädevad inimesed ning endal on ka säde silmas,” ütleb värske ekspedeerimisfirma juht. “Töötame selle nimel, et oma potensiaali paremini ära kasutada.” Kui viimased aastad töötas Saareoks Havi Logisticsi juhina, mis oli pigem kindlaprofiililine logistikafirma, siis nüüd on tema juhtida senisest oluliselt laiema haardega ekspedeerimisfirma.
Schenkerit viimased kakskümmend aastat juhtinud ja pensioneerunud Meelis Arumeel pani Eesti logistikas mõnedki maamärgid maha, kujundades selle ala ilmet Eestis. Tema jälgedes astumine ei ole kindlasti lihtne. ”Schenkeril ja HAVI-l on väga erinevad ärikontseptsioonid ja haare, minu jaoks on väljakutse kindlasti suur ja endal on ka palju juurde õppida, aga see mulle asja juures meeldib, sest areng peab toimuma,” ütleb Saareoks.
Otsekohesus ja realistlik maailmavaade
Rimi tarneahela juht Allar Kahju sõnab Saareoksa iseloomustades, et ta säilitab alati külma närvi ja rakendab oma kogemusi igas olukorras parima tulemuse nimel. ”Tema äriline otsekohesus ja realistlik maailmavaade aitavad jõuda kiirete ja heade tulemusteni,” sõnab Kahju.
Janeki pärandiks Havi Logistic´us on sisuliselt kogu organisatsiooni ja hästitoimivate protsesside ülesehitamine ja kiire kohanemine Rimi ärivajadustega. ”Janek suutis kokku panna meeskonna, kes tänapäevani opereerib suure efektiivsusega Rimi sisemisi logistikaprotsesse,” ütleb Rimi tarneahela juht.
Kui seni oli Schenker tuntud pigem napi avaliku suhtluse poolest, siis pole ka Saareoks valmis seda koheselt muutma. “Avalik suhtlus on oluline, aga siis, kui on midagi tarka ja vajalikku öelda. Iga asi peab mingit väärtust lisama. Niisama muljetada ei ole ka mul kombeks,” lausub ta.
Kui Saareoks 1996. aastal Pärnumaal Häädemeeste Keskkooli lõpetas, oli tal kindel mõte tulla Tallinnasse edasi õppima. ”Kaalusin kahte varianti, kas Tehnikaülikoolis majandust või Tehnikakõrgkoolis logistikat, kuid logistika tundus tol hetkel ahvatlevam ja mitmekesisem, ka praktilisem ning sinna ma ka läksin,” sõnab Saareoks, kes esimesena sai logistika- ja transpordiinseneri diplomi.
Esimene töökoht oli hea kool
Juba ülikooli ajal asus Saareoks erialasele tööle ASis MERX. ”Esimese töökoha leidmine tudengina oli paras pähkel, keegi ei tea ja tunne sind, selliselt end müüa oli keeruline,” leiab Saareoks. Hiljem on väljakutsed uute töökohtade näol teda pigem ise leidnud.
”Logistikutöö Merxis oli esimene töökoht ja õpetas reaalset elu üliõpilasele, kes oli seni ainult teooriaga oli kokku puutunud,” meenutab Saareoks, kes mäletab oma esimest töökollektiivi ja tööandjat väga positiivselt. ”Seal õnnestus kogeda kogu logistilist ahelat ja äri põhitõdesid,” sõnab Saareoks, kes pidi üliõpilasena tööd alustades firmas kõike tegema. Ta peab seda väärt kooliks. ”Igas ettevõttes on oma väärtusahelad, mille tööd tuleb korraldada ja selles mõttes pole nii määrav, kas on põhitegevuseks logistika-, transporditeenus või mingite muude toodete kaubandus,” leiab ta.
Ehkki Saareoks on töötanud lühemalt ka Rimi Balticsis ja Smarten Logisticsis, on pikemad, töösuhted teda sidunud Kesko Foodi ja HAVI Logisticsiga.
”Karjäär ei ole minu jaoks olnud eesmärk omaette, elu on läinud oma rada ja olen sattunud kokku inimestega ning töötanud keskkonnas, kus koos meeskonnaga oleme teinud head tööd, sellest ka edasised sammud,” leiab Saareoks. Ta ei tähtsustaks siinjuures ennast vaid pigem just meesskonnatööd.
Tehnikateaduste magister ja efektiivne innovatsioon
Vaid neli aastat peale rakendusliku kõrghariduse omandamist astus Saareoks Tehnikaülikooli magistratuuri, kus ta 2009. aastal kaitses kraadi. Uurimustöö teemaks oli innovatsioon ettevõtte efektiivsuse tõstmisel HAVI Logisticu näitel.Saareoks ei pea juhitöö kõrvalt õppimist millekski eriliseks. “Õppimine ja töö käivad alati käsikäes, sest vastasel juhul pole oma tööd võimalik hästi teha,” sõnab ta. Kindlasti oli parasjagu keeruline ühildada ajaliselt töögraafikut, ärivajadusi ja õppekava. “Õnneks on meie õppekorraldus ja ka ärimaastik piisavalt paindlikud,” leiab ta.
Saareoksa magistritöö oli praktilisema iseloomuga. “Ma arvan, et need on olulised lähtekohad, sest tervenemine algab peast, suhtumisest ja tuleviku nägemisest,” ütleb magister. Erinevaid case study-sid uurides leidis ta mõnedki ideed, mida ärijuhina kasutada. Näiteks hea lahendus või idee on see idee, mis kasu loob. Tehnika lisamine ebaefektiivsesse töökorraldusse mitte ei paranda, vaid suurendab selle ebaefektiivsust veelgi. Eestis ei ole õige madalas tootlikkuses süüdlast otsida töötajate hulgast, vaid ikka ettevõtte omanike ehk otsustajate seast. Asjad on kinni õigetes ja pädevates lahendustes. Seda saab muuta vaid omanike, eestvedajate soovil. Töötaja ise ei saa suuri ümberkorraldusi teha ja investeerida tehnoloogiatesse või lahendustesse.
Kolm ühes
Ehkki Saareoks on rattaga sõitnud lapsepõlvest peale ning ka aastaid sõpradega suviti korraliku neljasajakilomeetrise rattamatka teinud, ahvatlesid kolleegid teda ka tõsisema mägirattasõidu ja võistlusspordiga tegelema.
”Olen nüüd kolm hooaega ratast sõitnud ja ühe plaanin ikka veel, kuid selgelt on see hobi, millega tegelen siis, kui aega saan,” ütleb ta. Naljaga pooleks tunnistab Saareoks, et on seadnud omale eesmärgiks kõik Samsungi rattamaratonid alla kolme tunni läbi sõita. “Ilma sihita ma ei tee midagi,” lisab ta muiates.
Oma aja võtab ka pere ja väike poeg, kellega tehakse palju asju koos. Rattamaratonidel on pere kaasas ning nädalavahetused saab nii veeta kaunis Eesti looduses. “Nii kogun energiat, maandan pingeid ja olen ka perega koos ning naudime loodust,” ütleb Saareoks. “Laste peale vist ei saa kunagi liiga palju aega kulutada, ehkki naine ütleb, et ikka pole piisavalt”.
Saareoks on väga vastutustundlik isa kes annab endale aru, et laps saab õige suhtumise ellu ja inimestesse kaasa kodust ning varajases lapsepõlves kogetu määrab suuresti ka tuleviku. “Laste puhul oled ise eeskujuks, kas tahad või ei, tuleb selgelt aru anda, kuidas käitud ja millest räägid,” leiab ta.
Ahjaa, ka võrkpalli, mille järgi Schenkerit tuntakse, on Saareoks pisut mänginud.
Seotud lood
Eesti ühe suurima jaeketi Rimi logistikat korraldava OÜ HAVI Logistics juht on 18. jaanuarist Roger Allas. Ettevõtte endine juht Janek Saareoks siirdus tööle ASi Schneker.
ASi Schenker juht Meelis Arumeel kinnnitas logistikauudistes kirjutatud infot oma pensionile siirdumisest ja Janek Saareoksa asumist Schenkeri juhiks.
Veebruaris Eestis Schenkeri juhiks saanud Janek Saareoks lubab Schenkeri juhiks jääda seni, kuni suudab ettevõttele väärtust lisada. Samas leiab ta, et Eesti logistikaäris võib olla Schenkeri juhtimisest ka suuremaid väljakutseid.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.