Autor: Tanel Raig • 1. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Post määratles 1. märtsist riigisisese lihtmaksikirja mõõtmeteks 230 x 330 x 20 mm. Enne muudatuse sisseviimist olid postifirma hinnangul juba ligi pooled lihtmaksikirjadest suurusega, mis ei mahtunud postkasti. Ekstreemsema näitena tõi Eesti Posti avalike suhete juht Inge Suder juhtumi, kus klient väitis, et talle on saadetud jalgratas, mis ei ole aga kohale jõudnud. Postifirmas otsiti läbi kõik pakid, aga jalgratast ei leitud. Lõpuks selgus, et laste kokkupandav jalgratas on teele pandud osade kaupa maksikirjadega. „Ei ole ju mõistlik saata kirjaga jalgratast või uiske,” põhjendas Suder maksikirjadele mõõtmete määramist ja suuremate saadetiste suunamist pakiteenuseks.

Suderi sõnul mõjutab maksikirjade mõõtmete muudatus eelkõige eraisikuid, kes ostu-müügiportaalides kauplevad, kuid möönab, et mõningane mõju on ka väiksematele e-poodidele. Muudatuse hinnamõju on tema väitel raske välja tuua, kuna hind sõltub, mis kaaluga oli ülemõõduline maksikiri ja mis teenust klient nüüd hakkab kasutama. Kuid ta toob näite, et Post24 pakisaatmise hind on 2,59 eurot. Varasemalt maksis kuni 1 kg saadetis 1,60 eurot ja kuni 2 kg maksis 2,50 eurot. Se ehind on samas suurusjärgus Post24 saatmisega, aga samas saab klient oma saadetise kulgu veebist jälgida, mida kirja puhul teha ei saa, selgitas Suder.

Eesti Posti jaoks võimaldab maksikirja mõõtmete muudatus käsitleda lihtmaksikirju standardprotsessi raames, st et igat lihtkirja ühikut ei pea enam eraldi käsitlema – mahub/ei mahu postkasti, laoarvestuses kõiki eraldi infosüsteemmi sisestama, teateid trükkima. Samuti väheneb päringute käsitlemiseks kuluv aeg, sest kõik saadetiste andmed on infosüsteemis olemas, rääkis Suder.