Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merevedu ähvardab kallinemine
Riik plaanib uuest aastast tõsta merevedusid puudutavaid tasusid - senised tuletorni-, navigatsiooni ja jäämurdjatasu asendataks veeteetasuga, mis tooks riigieelarvesse kuni 20 lisamiljonit ehk senisest kaks korda enam.
Logistikuid paneb muretsema, et seaduse kohaselt peaksid jäämurdmise kinni maksma ka näiteks suvel Tallinna külastavad kruisiilaevad, mis seda teenust aga ei vaja ega kasuta. Eesti sadamatesse sisenemine kallineks kuni kuus korda ning see on firmadele, näiteks väetisetransiidiga tegelev DBT, juba tunda andnud - ettevõte kaotas kaks klienti.
Kas transpordifirmad plaanivad järgmisel aastal teenuse hinda tõsta? Loe aripaev.ee leheküljelt.
Valitsus arutas täna meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu jõustumist, mis lükatakse kompromissina edasi 1. aprillini, kui see tuleb uuesti arutusele.
Info laevade veetasu mitmekordsest tõusust on Muuga sadamas väetisi käitleva ASi DBT jätnud ilma juba vähemalt kahest kliendist, kes on edasistest läbirääkimistest loobunud, kinnitas DBT avalike suhete juht Ago Tiiman.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.