Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merevedu ähvardab kallinemine
Riik plaanib uuest aastast tõsta merevedusid puudutavaid tasusid - senised tuletorni-, navigatsiooni ja jäämurdjatasu asendataks veeteetasuga, mis tooks riigieelarvesse kuni 20 lisamiljonit ehk senisest kaks korda enam.
Logistikuid paneb muretsema, et seaduse kohaselt peaksid jäämurdmise kinni maksma ka näiteks suvel Tallinna külastavad kruisiilaevad, mis seda teenust aga ei vaja ega kasuta. Eesti sadamatesse sisenemine kallineks kuni kuus korda ning see on firmadele, näiteks väetisetransiidiga tegelev DBT, juba tunda andnud - ettevõte kaotas kaks klienti.
Kas transpordifirmad plaanivad järgmisel aastal teenuse hinda tõsta? Loe aripaev.ee leheküljelt.
Valitsus arutas täna meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu jõustumist, mis lükatakse kompromissina edasi 1. aprillini, kui see tuleb uuesti arutusele.
Info laevade veetasu mitmekordsest tõusust on Muuga sadamas väetisi käitleva ASi DBT jätnud ilma juba vähemalt kahest kliendist, kes on edasistest läbirääkimistest loobunud, kinnitas DBT avalike suhete juht Ago Tiiman.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.