Riik plaanib uuest aastast tõsta merevedusid puudutavaid tasusid - senised tuletorni-, navigatsiooni ja jäämurdjatasu asendataks veeteetasuga, mis tooks riigieelarvesse kuni 20 lisamiljonit ehk senisest kaks korda enam.
Logistikuid paneb muretsema, et seaduse kohaselt peaksid jäämurdmise kinni maksma ka näiteks suvel Tallinna külastavad kruisiilaevad, mis seda teenust aga ei vaja ega kasuta. Eesti sadamatesse sisenemine kallineks kuni kuus korda ning see on firmadele, näiteks väetisetransiidiga tegelev DBT, juba tunda andnud - ettevõte kaotas kaks klienti.
Kas transpordifirmad plaanivad järgmisel aastal teenuse hinda tõsta? Loe
aripaev.ee leheküljelt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Valitsus arutas täna meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu jõustumist, mis lükatakse kompromissina edasi 1. aprillini, kui see tuleb uuesti arutusele.
Valitsus on saatnud Riigikogule menetlemiseks meresõiduohutuse seaduse muutmise, mis tõstab laevade veeteetasu kuni kuuekordseks.
Info laevade veetasu mitmekordsest tõusust on Muuga sadamas väetisi käitleva ASi DBT jätnud ilma juba vähemalt kahest kliendist, kes on edasistest läbirääkimistest loobunud, kinnitas DBT avalike suhete juht Ago Tiiman.
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.