On au olla nii suure kontserni konkurent. Osaliselt, jah, konkureerime. Suutsime leida oma niši, näiteks, kalakasvatuses. Alguses tellimusi ei olnud ja olime sunnitud inimesi koondama, kuid nüüd on olukord vastupidine - on tellimusi, kuid ei ole töölisi: keevitajaid, monteerijaid, insenere. Praegu töötab tehases 300 inimest. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine on omamoodi kindlustus. Kui tuleb teine kriisi laine või tellimusi ei tule, siis tähtajatu lepinguga töölised jäävad, ajutised aga lahkuvad.
Tähendab, ootate teist lainet? Keegi ei tea, mis juhtub homme. Kuid kui on oht, siis tuleb selleks ette valmistuda. Toetudes eelnevale kogemusele, esimesena vähendame uue kriisi korral laovarusid.
See sõltub juba sellest,, kuidas riski suhtuda. 2008. aasta kriis oli meie jaoks tõeline vapustus. Midagi taolist ei olnud isegi 1990ndatel. Meie valdkonda tuli kriis mõningase hilinemisega. Kõik rääkisid kriisist, meie aga müüsime. Hinnad kasvasid 100-200 eurot kuus, metall läks nagu soe sai. Käiku läks turupsühholoogia - kui hinnad tõusevad, tähendab, tuleb osta. Meie ka läksime lainega kaasa ja hakkasime rohkem ostma. Mingi aeg meil laos oli 26 000 tonni metalli, mis on väga suur kogus. Sügisel aga varises kõik kokku, laos olev materjal kaotas hinnas ning 2009. aasta oli tulemuste poolest kõige viletsam aasta.
Kas ei oleks loogilisem vastupidi - osta kokku, kuni hinnad on madalad?
Kriisis on mulle palju õpetanud. Usun, et kui see oleks juhtunud, ütleme, viis aasta hiljem, kukkumine olnuks valusam. See on hea kogemus. Mina isiklikult pooldan konservatiivset juhtimisstiili.
Alluvaid hoiate ka ilmselt ohjes? Mina olen alati eelistanud avatud suhtlemist töölistega, kuid ilma semutsemiseta. Mida ka ei räägitaks, rahaga motiveerimine on alati esikohal, seega püüame hoida oma palgad konkurentsivõimelistena. Tähtis on ka õhkkond kollekiivis, töötingimused, iseseisvus. Kui direktor sõidab mõneks ajaks ära, peab firmas ka ilma temata töötama kõik kui kellvärk. Meil on just nii. Mõnes küsimuses ma olen vähem kompetentne, mõnes aga tean, et alluv saab tööga sama hästi hakkama kui mina või isegi paremini. Kui kõik töötab suurepäraselt, milleks midagi muuta? Meil on väga väike kaadri voolavus, kõikides osakondades töötavad suurepärased spetsialistid. Paljud neist on koos meiega algusest peale. Ilsmelt sellepärast olemegi veel turul.
Paljud firmad kriisi ajal koondavad töölisi, suurendades allesjäänute töökoormust. Ka olete nendega nõus? Tehniliste erialade puhul see ei kehti ning pärast kriisi, varem või hiljem, läheb inimesi ikka vaja. Muidugi, kriisiga on raske leida tasakaalu. Ettevõtjast, kes kedagi ei koonda ning palju ei kärbi, võib aru saada, kuid tulemusena läheb ta pankrotti. Siis kaotavad kõik töö. Meie ei ole kontoritöötajaid koondanud. Osa viisime poole koormuse peale üle, osal vähendasime palka 15% võrra, kuid 30% töölisi olime sunnitud ikkagi koondama.